Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Kummalise, hiiglasliku ja nähtamatu äriimpeeriumi, ilmselt läbi aegade suurima Eestist juhitud sõuäri, stuudio Eesti Reklaamfilm lugu. Hulljulge idee luua Nõukogude Liidus reklaame tootev stuudio sündis ühe mehe, Peedu Ojamaa peas. Sajad andekad nupumehed ja filmiloojad valmistasid tema juhtimisel tuhandeid reklaamfilme, mis vallutasid miljoneid südameid. Uskumatuna näiv lugu leidis aset “sotsialistlikus impeeriumis”, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud. Üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes reklaamiti vahel ka kogunisti olematuid asju ning loodi mulje petlikust kaubaküllusest Nõukogude Liidus.

18-aastane tütarlaps Helen marsib läbi metsa, ei jälgi teed ja jõuab teelahkmele. Ta jõuab jõeni, kuid ei kasuta 50 m kaugusel asuvat silda, vaid ületab jõe omal käel. Vestluse käigus räägib Helen oma vabaduse ideest, mis on võimalus leida oma rada ja näha maailma iseenda silmadega. Lõpuks joonistab ta kaardile läbitud tee, kasutades Tallinna Ülikooli logoga pliiatsit.

Reklaamiagentuurist vallandatud projektijuht Rain üritab luua uut firmat, meelitades suure filmi saamise lubadustega oma afääri vabakutselise filmilavastaja Andrese. Välismaisele suurkliendile müüakse maha ambitsioonikas reklaamiidee. Alguses läheb kõik hästi, aga siis hakkavad pooltõed ja valed ilmsiks tulema.

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.

Pankrotistunud telejaama kostüümikunstnik Alice, õmbleja Ada ja grimeerija Jana otsustavad luua oma firma. Nad sisustavad vanas tehasehoones ateljee, ostavad võlgu ära tulekahjust päästetud kostüümilao inventari ja asuvad riietama inimesi nende unistuste ja igatsuste kostüümidesse. Nad on valmis firma edendamiseks lõputult ohverdama oma jõudu, aega, isiklikke suhteid ja loovaid ideid. Klientide eriskummaliste soovide täitmisega saavad nad hiilgavalt hakkama, kuid nende loomingulisse mängumaailma murrab jõhkralt sisse raha-, kuulsuse- ja naudingujanu.

Kolm noormeest, kes sündisid Nõukogude Liidus perestroika esimesel aastal ja saavad täisealiseks ajal, mil iseseisvas Eestis toimub Euroopa Liiduga ühinemise referendum, tähistavad oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kolm väga erinevat pidu annavad aimu, milline on nende stardiplatvorm ellu.

Vana kooliga spartalik agent Sinikael hakkab jalgu jääma maad võtvale õhumüüjate hiilgeajale. Spionaažifirma töötajaid koolitama toodud sakslane Florian ei hooli endisaegsete luurajate käsitööoskustest ja tegutseb moodsate äriteooriate vaimus. Uustulnuka õnge lähevad nii Sinikaela kolleegid kui elukaaslane Monika.

Pommiähvarduse tõttu juhtiva meediakontserni peahoones käsib politseiinspektor Jensen kogu maja evakueerida. Plahvatust ei toimu, kuid kontsern on sunnitud tööseisaku tõttu kandnud suurt kahju ja juhtkond nõuab asja uurimist. Avalikkusele loost ei teatata. Inspektor Jensen selgitab välja kuus kahtlusalust, kuid märkab, et teda ennast jälgitakse, eriti siis, kui ta tegeleb ebamääraste ülesannetega 31. osakonnaga. Kahtlusaluste küsitlemine toob varsti kaasa ülestunnistuse ja uurimine lõpetatakse, kuid süü omaksvõtnu sureb ootamatult otse arestikambris. Edasisel uurimisel selgub, et oht ähvardab tervet ühiskonda.