Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

2 tundi õnneni

2022 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Moonika Siimets

Moonika Siimetsa poeetiline dokumentaalfilm eestlaste õnneotsingutest Soomes.

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ivanna elu

Filmi originaalpealkiri vene keeles: Жизнь Иванны Яптунэ

2021 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Renato Borrayo Serrano

Dokumentaalfilm jälgib noort neenetsi naist Ivannat ja tema viit last, kuidas nad hulguvad tundras Taimõri poolsaarel ja hoolitsevad põhjapõtrade eest. Kiiresti halvenevad elutingimused ei jäta neile lootust.

Noor neenetsi põhjapõdrakasvataja ja viie lapse ema Ivanna otsustab maha jätta oma abikaasa, kes töötas oma kodumaal, Taimõri poolsaarel, nafta ja gaasi kaevandavas ettevõttes. Tema mees on nüüd alkohoolik, sest pikka aega sai ta palga asemel viina. Ivanna hakkab meheta tundras elama, järgides neenetsi põhjapõdrakasvatajate traditsioonilist eluviisi. Ellujäämiseks on ta sunnitud üksikuna hakkama saama ja tegema tööd, mida traditsiooniliselt on teinud pered või mehed. Ta hoolitseb põhjapõtrade eest, hoiab majapidamist ja kasvatab oma viit last kuidas oskab. Kuid ökoloogiliste katastroofide tõttu, mis on põhjustatud piirkonna loodusvarade hoolimatust kasutamisest, on enamik tema põhjapõtradest surnud ja Ivanna mõistab, et ilma nendeta ei saa ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimased

2020 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Veiko Õunpuu

Lõbusapoolne film lõpuaegadest.

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tundras muutusteta

2008 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Dainis Klava

Eesti-Läti koostööfilm saami põdrakarjuste elust Põhja-Rootsis.

Põdrakarjuse elu tundub kõrvaltvaatajale pisut üksluine, nagu tundramaastikki. See kulgeb samas rütmis põhjapõdrakarja tegemistega, ühest rännust teiseni. Kahe rännuperioodi vahele jääv aeg kuulub põdrakarjusele endale. See on áigi, karjuse aeg. Režissöör Dainis Klava autorinägemus tänapäeva saamide elust, peategelaseks Põhja-Rootsis elav põdrakarjus Lars Hendrik Labba. Filmirühm jälgis Lars Hendriku ja Lainiovuoma saamikogukonna tegemisi kolme aasta jooksul.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Juri Vella maailm

2003 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Liivo Niglas portreteerib Lääne-Siberis elavat metsaneenetsit Juri Vellat, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on naasnud põhjapõdrakasvatuse juurde.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Brigaad

2000 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Liivo Niglase dokumentaalfilm Lääne-Siberis Jamali poolsaarel elavatest neenetsi põhjapõdrakasvatajatest, kogukonna elulaadist ja omavahelistest suhetest.

Koos tundraneenetsite brigaadiga rännanud filmigrupp on jäädvustanud iseloomulikumaid hetki rändkarjakasvatajate elust Lääne-Siberi Arktikas, tuulises tundras Jamali poolsaarel. Kaamera jälgib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi, Jar-Sale sovhoosi 7. brigaadi igapäevaelu põhjapõtrade poegimisperioodil. Sovhoosis on 22 brigaadi, igal neist hooldada mitu tuhat põhjapõtra. Poegimine on brigaadi karjuste jaoks kiire ja töine aeg. Sageli sõltub just nendest meestest äsjasündinud vasikate ellujäämine. Esile tulevad ka neenetsite traditsioonilist eluviisi ähvardavad ohud. Filmiteekonnale annab rütmi brigaadi pidev rändamine ühelt karjamaalt teisele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šamaan

1997 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal üles võetud nganassaani šamaani Demnime loitsimisrituaal.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Põhjapõdramängud

1985 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Virve Koppel

Igakevadised Põhjala mängud Koola poolsaarel, põhjapõdravõistlused. Esineb Lovozero rahvakunstiansambel.

Märtsikuu lõpp toob igal aastal elevust Koola poolsaarele - Põhjala mängud, mis meelitavad kokku palju külalisi. Erinevad spordialad, aga eeskätt põhjapõdravõistlused pakuvad põnevust nii osavõtjaile kui publikule. Põhjapõdrakasvatuse ja esivanemate traditsioone järgivate saamide juures esineb Lovozero laulu- ja tantsuansambel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Linnutee tuuled

1977 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri jätkab oma autorifilmis soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ja kultuurisuhte tõlgendamist.

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Veelinnurahvas

1970 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis