Otsingutulemused

Kati, Triin ja Siiri kolisid Londonisse, et paar aastat keelt õppida ja kogemusi omandada. On möödunud juba üle kümne aasta, loodud pere ja sündinud lapsed ning tundub, et tulevik on nüüd seotud välismaaga. Igatsus kodumaa järele on jäänud, kuid tagasipöördumine hirmutab. Miks on kojutulek järsku nii keeruline?

Pilguheit budistliku Kambodža perekonnatraditsioonile, mis seab vanemad kõrgemale kui Buddha. Lugu jõuab vaatajani läbi kolme eri põlvkonna naise, keda ühendab armastus khmeeride traditsioonilise dharma laulu vastu. 35-aastane Srey Oun on pühendunud vanemate abistamisele rasketes maatöödes. Tema suurim kirg ja lohutus on dharma laul smot, mida ta kohalikus üldhariduskoolis ka lastele õpetab. 25-aastane Srey Pov pääses tänu stipendiumile pealinna õppima, on tunnustatud dharma laulja ja firmaomanik. Korraldades tseremooniaid Kambodža rikkuritele, teenib ta piisavalt, et ülal pidada kogu oma perekonda. 60ndates pime laulik Koeut Ran pühendus pärast punakhmeeride genotsiidi traditsioonilisele dharma laulu õpetamisele. Tema parimad õpilased ongi Srey Oun ja Srey Pov.

Eesti päritolu hollandlanna Helga Meritsa liigutav mälestusportree oma isast Paul Meritsast (1925–1966), tema elusaatusest, sundmobilisatsioonist ja –emigratsioonist ning õpingutest Balti ülikoolis Hamburgis.

Filmi peategelaseks on Pirita poiss Priit Vesilind, kes kaheaastaselt jõudis perega USAsse ning praegu elab ning töötab ajakirjanikuna üle maailma tuntud ajakirjas National Geographic. Lihtsalt ja tagasihoidlikult jutustab Priit Vesilind oma elust ja perekonnna saatusest, tööst, mida ta teeb suure kirega ning mis on andnud talle võimalusi viibida maailma harukordseis paigus ning kohtuda inimestega, olgu ookeanisügavustes või müütiliste viikingite radadel. Eriline koht Priidu südames on olnud Eesti vabaduspüüdlustel, vabadusel, mis saabus Berliini müüri langemisega.

Seitse keskealist inimest elavad ja töötavad Kesk-Eesti ühes väikeses maakohas Tabiveres. Siirates ja südamlikes intervjuudes avanevad inimeste rõõmud ja valud. Elu sealkandis pole lihtne, kõigile ei jätku tööd. Ka need, kellel püsiv sissetulek, ei saa lubada endale just väga palju. Seitsme portreteeritava elu pole olnud kerge, kõigi eluteed märgib mõni valus saatusejõnks. Aga nad oskavad tunda rõõmu ka vähesest, hinnata elu oma karmuses, armastada oma tööd ja lähedasi. Soov lisada ellu loovust, toob need seitse inimest kokku Tabivere huviteatrisse, mis pakub neile võimaluse loominguliseks eneseteostuseks.

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.

Endine külapostiljon Nelli sõidab jalgrattaga mööda oma kunagist postivedamise ringi ning kuuleb-näeb, mis ühes kauges Lõuna-Eesti külas ühe aastaringi sees juhtub. Film püüab jäädvustada kummalist liimistlahti õhustikku selles Jumalast mahajäetud paigas, kuhu ei satu ükski europoliitik, isegi mitte vallavanem. Kes neist siis tänapäeval enam rohujuuretasandi probleeme uurib...

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.

Film 1903. aastal Sangastes sündinud, 1939.aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetanud, sõjakeeristes Ameerika Ühendriikidesse elama asunud maalijast ja graafikust Eduard Rügast. Eduard Rügaga vestleb Jaak Lõhmus.