Otsingutulemused

Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele. Filmis, kus dokumentalistika ja fiktsioon segunevad, keskendutakse prügikorjajate kogukonnale, kes proovib leida oma kohta maailmas keset prügi ja kõrvetavat kuumust.

Meeta ja Arno on aastaid abielus olnud ja sedasama argist juttu omavahel rääkinud. Midagi on aga teisiti…

Minutifilm viib vaataja määramatu kaugusega tulevikku ja jutustab nukra loo teadmata põhjusel üksi jäänud nutiseadmetest, kes hüüavad oma “omanikke” taga. Mis saab siis, kui inimkond kaob ja jätab enda loodud tehisintellekti peremeheta?

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Viimane episood toob vaatajani uue materjali ja täispikas dokumentaalfilmis kajastamata teemad. Osa vaatleb kriitiliselt Eesti meedia metsapoliitika kajastust läbi aastate ning asetab kajastused üha tulisemalt esile tõusva kliimakriisi valgusesse. Episood räägib juhitud kommunikatsioonist ning mainekujundusest, mida metsatööstus on poliitika kujundamisel järjepidevalt ellu viinud. Sõna saavad meedia- ja kommunikatsioonispetsialistid ning Eesti Maaülikool.

Dokumentaalsarja esimeses osas avavad loodusteadlased vaatajale metsa definitsiooni teaduslikust perspektiivist ning selgitavad metsa kui tervikliku süsteemi seaduspärasid. Teadlased käsitlevad muuhulgas kuidas metsa raie, reostus ja kliimamuutused võivad mõjutada metsa tervist ja selle võimet säilitada bioloogilist mitmekesisust. Selle kõige keskel, kuidas loodusliku seisundi halvenemine seab ohtu meie harjumuspärase elukorralduse. Esimene episood avab ukse tulisele debattile, mis uurib kuidas metsa majandamine tänu kaasaegsetele tehnoloogiale on mõjutanud metsade tänast seisundit. Kaamera ette tulevad loodusteadlastele otseselt vastanduvad puidusektori esindajad, kes määratlevad metsa mõõdetava ressursina. Episood annab puidutööstuse esindajatele hinnangute vabalt võimaluse oma seisukohti selgitada ning tööstuse väärtusi esile tõsta. Episoodi viimases kolmandikus avab metsa ja maa kasutusele spetsialiseerunud uuriv ajakirjanik oma töö tagamaad ning toob ...

Teine episood algab läbilõikega viimase kümnendi telesaadetest, mis ühel või teisel moel on metsadebatti kajastanud. Meedias kõlanud väited ja faktid avab vaataja jaoks loodsukaitsja, endine RMK töötaja Mati Sepp. Episood süveneb põhiküsimusse, miks eestlased määratlevad end sageli metsarahvana. Arheoloog Tõnno Jonuks räägib tagasivaatavalt läbi müütide ja rahvapärimuse, kuidas eestlaste identiteet on aja jooksul välja kujunenud ning kuidas metsad on eesti kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse osas rolli mänginud. Episood avab läbi näidete ja faktide Eesti metsade ja looduskaitsealade tegeliku seisundi. Tuuakse esile šokeerivaid detaile, kuidas metsafirmad kasutavad seaduses olevaid kitsaskohti, mis võimaldavad neil seaduslikult looduskaitsealadel metsamaid lagedaks raiuda ning kuidas Keskkonnaministeerium ...

Sarja eelviimane osa avab arutelu selle üle, kuidas tugevdada metsade ja looduskaitsealade kaitset ning hoiakut jätkusuutlikuma metsanduse poole. Episood kutsub üles teadlikkuse tõstmisele haridussüsteemi muutmise kaudu ning pakub suundi poliitilistele muutuste osas, mis aitaks looduskaitsealasid tulevaste põlvede jaoks paremini säilitada. Episood tõstab esile Euroopa Komisjoni hiigeltrahvid, mis süsiniku liigse emiteerimise tõttu Eestil ees seisavad. Trahvid asetatakse rahvusvaheliste kokkulepete konteksti, mida seni metsadebatis on ajakirjandus vaid põgusalt käsitlenud. Eelviimane episood puudutab laiemalt kliimakriisi ning suunab tähelepanu tulevastele põlvedele. Vaatleb tänast metsapoliitikat tuleviku perspektiivist ning kutsub emotsionaalselt tegutsema, et järeltulevaste põlvede elukeskkond tänaste otsuste läbi ei halveneks.

Oliver on 12-aastane poiss, kelle ema Mari põeb IV astme vähki. Nad valmistuvad koos tema surmaks. Mari proovib Oliverile näidata kuidas lennata ringi nagu hing, kuidas nad saavad suhelda, kui ta on ingel taevas või kuidas nad mängivad koos jalgapalli ka pärast tema lahkumist. Samal ajal peab Mari võitlema kohtus oma tütre hoolduõiguse eest, et teda kasvõi korra enne surma veel näha. Selle kõige keskel on Oliver, kelle suurimaks sooviks on lihtsalt oma ema ja õega õnnelikult koos elada. Film räägib loo noore poisi toimetulekust raskete teemadega nagu ema kaotus haigusele ja ilma jäämine oma õest. See on film ema armastusest ...

Lühike ajamasina-sõit 1940ndatesse kättesaadava filmi- ja arvutustehnika abil.