Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (17)

Eksiil

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: Exile

2024 | Dokumentaalfilm, Tudengifilmid | Režissöör: Leevi Oramo

Dokumentaalfilmi teemaks on Biafrani Vabariigi valitsus paguluses ja selle revolutsiooniline juht Simon Ekpa.

Suurtest unistustest hullunud mees Simon Ekpa Njoku navigeerib oma topeltidentiteedis Nigeeria päritolu kergejõustiklasena, kellest sai Biafrani eesmärgi nimel vabadusvõitleja ja temast saab lõpuks Biafra eksiilvalitsuse peaminister. Vaadake, kuidas tema võitlus sotsiaalmeedias algas ja kuidas töötab tema kompleksne lahendus ühele maailma keerukamale probleemile.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestlased Kremlis

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Eestist valitud saadikute tegevus kommunistliku impeeriumi esimeses ja viimases rahvaesinduses Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil viis hiidriigi rahumeelse likvideerimiseni.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise. Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulev revolutsioon

2006 | Olukirjeldusfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Maureen Castle Tusty, James Tusty

Ameerika režissöörid James Tusty ja Maureen Castle Tusty näevad Eesti laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sõda pärast sõda

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda ja koos

2002 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Akvaarium

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Laine-Astrid Bils

Film keeruka elukäiguga vabadusvõitlejast Tiit Madissonist.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Baltlaste leinapäev Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Baltlaste leinapäev Torontos Jaanuar 1991

1991 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul, kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš.

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul. Toronto uuest raekojast väljuvad inimesed tulevad rongkäigus hoone esisele platsile, kantakse leinalintidega Eesti, Leedu ja Läti rahvuslippe. Leinamiitingul räägitakse traagilistest sündmustest Riias, kus miilitsa eriüksuse rünnakutes hukkusid inimesed. Kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš. Ta meenutab Nõukogude režiimi poolt rahvale põhjustatud kannatusi ja tõdeb, et kahetsusväärselt uputatakse inimeste vabaduspüüe tänaselgi päeval verre. Guntis Silinš asetab lilled lipumasti jalamile. Lauldakse Läti hümni. Järgmine kõneleja mainib Balti riikide solidaarsust ühises võitluses vägivalla vastu. Leinalipud jäävad masti terveks nädalaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvesõda

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ajalooline ülevaatefilm eestlastele märksa vähemtuntud suvesõjast 1941. aasta juulist oktoobrini, mil tekkis lootus vabaneda Nõukogude võimu alt.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»