Otsingutulemused

Film tutvustab nn. Kunda lahe looduskaitselugu 1992.-1993. aastal, kui tõkestati Kunda sadama kaks laienemisplaani - 1992. aasta talvel Letipeale ja 1993. aasta talvel Toolsele. Kuni lõppkokkuvõttes jäi sadam ajaloolisse paikka.

Film ühest saarest ja ühest vanast naisest, keda saatus on uhtunud oma kodusaarest väga kaugele. Tulles lõpuks tagasi koju, elavad aga tema majas juba ammu teised inimesed. Animatsioonfilm on loodud Ruhnu saarelt pärit leidobjektidest ning see rääbib Ruhnu saare traagilisest ajaloost, kus kõik saare elanikud lahkusid 1944.a. sõjakeerises oma kodust ja kui aastakümneid hiljem avanes neil võimalus taas kodusaart külastada, elasid seal juba uued inimesed. Lisaks ajaloo keerdkäikudele vaatleb film ka kodu olemust, kas kodu on pigem asukoht või hoopis meelerahu?

Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud youtuber.

Kauges Mulgimaa alevikus uniselt tiksuv maaelu saab täiesti teistsuguse tähenduse ühel päeval kuus, mil küllusesarv avaneb ja igaüks võib endale midagi lubada. Inimlikult soe filmilugu vaatleb aleviku inimesi ja nende kulgemist pensipäeva rütmides - kel mõlgub meeles noorusmaa romantika, kel unistus millestki enamast.

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Muusikaline dokumentaalfilm Kihnu laste elust, peategelaseks 9-aastane mitmekülgselt andekas Kase Kai, keda Vikerraadio kuulaja tunneb kihnukeelsete uudiste särtsaka reporterina. Tänu viiuliõpetaja Kuraga Marile näib Kihnu laste elu nagu üks suur helisev muusika. Paraku ulatuvad Kihnu ka suure maailma probleemid, millest ei jää puutumata lapsedki.

Sõda Ukrainas tõi maailma tähelepanu ka NATO idapiirile Eestisse, kus põhirahva eestlaste kõrval elab arvukas venekeelne kogukond, kes veerandsada aastat pärast Eesti taasiseseisvumist elavad ikka veel paralleeluniversumites, milles inimeste suhted rahvuse põhjal on vägagi keerulised ja tihtipeale konfliktsed. Kas Krimmi stsenaarium saaks korduda ka Ida-Virumaal ja kuidas saaks seda ära hoida? Film käsitleb mineviku valu, uurib oleviku hirme ja otsib lahendusi, mis aitaks ehitada teineteise mõistmise sildu.

Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest ...

Eesti Vabariik tähistab 100 aasta juubelit. Sajandi jooksul on Võru linn läbi ja üle elanud kogu riiki rõõmustanud ja vapustanud sündmused – vabanemise ja taasvabanemise, maailmasõjad ja küüditamised, purustused ja ülesehitustööd. Võrukale on Võru maailma keskpunkt. Tema jaoks sünnibki kõik siin. Mis teeb selle elu elamisväärseks?

Riho Västriku lühidokumentaalfilmis kohtuvad Tapal kaks poliitilist ajastut ning tulemuseks on sürreaalne reaalsus. Nõukogude ajal oli Tapal sõjaväe väljaõppekeskus ja lennuväli. Kokku elas linnas 12 tuhat elanikku. Täna elab Tapal poole vähem inimesi, kuid peaaegu pooled neist räägivad vene keelt. Endine sõjaväelinnak on kiviviske kaugusel NATO kasarmutest, kuhu 2017.a. kevadel saabusid liitlasväed.