Otsingutulemused

Kalev Rajangu on Viljandi orelimängija ja hauakaevaja, radikaalne kunstnik ja karismaatiline lektor, vabamõtleja ja provokaator, keda peetakse nii geeniuseks kui hulluks. Järjekindla naistekütina süüdistab ta traditsioonilist perekonda inimkonna kõigi hädade põhjustes. Kuid erakuelul ei ole pakkuda Kalevile piisavalt väljakutseid. Ta otsustab hakata süsteemi õõnestama süsteemi enda vahenditega, kuulutama oma sõnumit kõige mõjukamale auditooriumile. Andres Maimiku ja Rain Tolki dokumentaalfilm elab kaasa tema triumfidele ja nurjumistele sellel raskel kuid huvitaval teel.

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.

Paljude ausammastega Eestimaal on läinud nii - üles pannakse lillede ja hümniga, maha võetakse vargsi ja pimeduses, ka dünamiiti põlgamata. Narva linna Leniniga, mis arvatavasti oli Baltimaade viimane, läks veidi teisiti - tema võeti maha päise päeva ajal 1993. aasta detsembris demokraatlikult valitud linnavolikogu otsusel. Pealtvaatajaid oli vähem kui loodeti-kardeti ning pärast mõnetunnist pusimist oli kuju Hermanni kindluse õuel.

Osmussaar oli ammustest aegadest meie rannarootslaste elupaik. Seoses nõukogude sõjaväebaaside rajamisega saadeti kõik saare elanikud sealt 1940. aasta suvel minema. 1990. aastal asuvad saarel sõjaväeosa ja majakavalvurid. Filmis meenutab olnut endine saareelanik Fredrik Brus. Kasutatud on kaadreid Konstantin Märska filmist "Vaateid Osmussaarelt" (1937).

Film Saaremaa Lümanda kandi inimestest ja nende probleemidest. Külanõukogu esimees Aare Põld püüab seista rahva seaduslike õiguste eest merel ja maal. Meenutatakse küla minevikku ja mõtiskletakse selle üle, kes on ikkagi peremees, kas rahvas või kõikvõimsad ametkonnad. Kelle käes on ikkagi võim?

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.

1988. aasta oli Eestimaa elus erandlik. Üllatusena kõigile lubati kasutada rahvuslippu ja -sümboolikat, vabariigi partei- ja valitsusjuhtidele avaldati umbusaldust, tekkis Rahvarinne ja roheliste liikumine, aga ka Interrinne. Muinsuskaitse selts taastas Vabadussõja monumente, avalikustati eestlaste hävitamine Stalini poolt ja ... kujutage ette – vabariigi saadikud Moskvas astusid välja keskvõimu vastu. Eestimaal toimuv äratab rahvusvahelistki tähelepanu. Kas see kõik on võimalik totalitaarses riigis? Dokumentaalkroonika jutustab usutavalt selle aasta sündmustest Eestis, eluolu muutustest ning rahva ärkamisest pärast 48-aastast varjusurma.

A. Möldri nimelise Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja professor Ants Ilus ja Vändra Loomakasvatuse Instituudi katsejaama juhataja Manivald Metsaalt räägivad vabariigi piimatootmise arengust, piimaanni tõstmise võimalustest ja tingimustest, hea piimakarja kasvatusest ning tõuaretusest. Lavastuslikes episoodides teatrikooli tudengid Angelina Semjonova, Raimo Pass ja Reeda Toots.

Suurematel Eesti tööstusettevõtetel on mitmeidki võimalusi kasutada raha oma äranägemise järgi, näiteks ehitada suvilaid, kus võib veeta nädalalõppu. Võimalusi on küll, aga... Ehitamine, pealegi omal algatusel, on ettevõtmine, milleks igal mehel jaksu pole. Filmis on Eesti Põlevkivi suvilad Peipsi kaldal.