Otsingutulemused

Lugu sellest, kuidas ühes väikeses Euroopa riigis korraldatud prügikoristusaktsioonist kasvas välja ambitsioonikas ülemaailmne keskkonnaliikumine. Nagu kulutuli levis prügikoristamistalgute idee riigist riiki ja lõi lehvima kodanikuühiskonna lipu. Kuni ühel hetkel selgus, et head algatused ei lähe siin maailmas libedalt. Aga tähtis on, et usk ei kaoks. Kümne aasta jooksul filmitud lugu räägib kirest maailma muuta ja sellest, kuidas algatused rohujuuretasandil toimida võivad – et seejärel hanguda. Ja kuidas ambitsioonikad lahendused läbi kukuvad, et veel ambitsioonikamad õnnestuda võiksid.

Kui me oma hobust tööloomana enam ei vaja, kas poleks õigem ta loodusele tagasi anda. Ehk tuleks luua tõeline hobuste varjupaik. Saatuse tahtel saab linnamehest eesti tõugu hobuste päästja. Saaremaa spordijuht Jaan Rooda asutab oma isa maadele Karujärve äärde hobuste varjupaiga. Jaani eesmärk on luua eesti hobusele samasugune kaitseala nagu näiteks on tehtud Hollandis Oostvaardersplassenis.

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.

Hoiatusfilm inimeste hukutavast ahnusest, hoolimatu ja ebaperemeheliku suhtumise tagajärgedest loodusele ja selle tulemusena hukule määratud veekogude elustikust ning saastatud põhjaveest.

Me elame poolsurnud mere ääres. See toob endaga kaasa terve surmade ahela. Veel kümmekond aastat ja meie randades ujuvad ainult üksikud haiged kalad. Veel kolmkümmnd aastat ja merekaartidele tuleb teha märkus, et Eestimaad ümbritseb ohtlik, surnud meri. Aga kas ainult Eestimaad? Kui tuleb lüüa hingekella Eesti rannikumerele, siis tuleb seda lüüa ka kogu Läänemerele. Ja hingekella tuleb lüüa ka inimesele endale.

Filmi autor Kalju Kivi, kes kehastab filmis ka peategelast, suhtleb metsa kui elusorganismiga, puud kajavad tema koputustele vastu. Film kutsub üles suhtuma puudesse aupaklikult ja säästlikult, metsa kahjustamine toob kaasa õnnetuse inimesele endale.

Loodus on ühtne, lõputu hulk seoseid ühendab liike, ulatub üle mandrite ja merede nagu inimkultuurgi. Kultuur ühendab meid omavahel ja määrab meie suhted ümbritsevaga. Rein Marani autorifilm loodusliku keskkonna liigirikkusest.

Probleemfilm metsade tähtsusest meie elus. Kas me talitame alati õigesti ja otstarbekalt seda maha võttes? Mis on meil jätta tulevastele põlvedele? Kõnelevad Kullamaa metsaülem Karl Pärn ja Võrumaa kandlemeister Ilmar Kukk.