Otsingutulemused

Minategelane vaatab tudengipõlves Emir Kusturica filmi “Must kass, valge kass”, mis räägib balkani pöörasest elust. Ta taipab korraga, et on seda kõike oma lapsepõlve Võrumaal juba näinud – siga sööb Sierrat, rääkiv suusamüts ja vanaema eetrilõhnaline rohukapp, tekitab loovusest plahvatava olukorra. Rahu toob piimapukil mediteeriv külamees, kes laseb videviku lummuses pilgu vedelaks.

Film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea, tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist. Kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Oliver on 12-aastane poiss, kelle ema Mari põeb IV astme vähki. Nad valmistuvad koos tema surmaks. Mari proovib Oliverile näidata kuidas lennata ringi nagu hing, kuidas nad saavad suhelda, kui ta on ingel taevas või kuidas nad mängivad koos jalgapalli ka pärast tema lahkumist. Samal ajal peab Mari võitlema kohtus oma tütre hoolduõiguse eest, et teda kasvõi korra enne surma veel näha. Selle kõige keskel on Oliver, kelle suurimaks sooviks on lihtsalt oma ema ja õega õnnelikult koos elada. Film räägib loo noore poisi toimetulekust raskete teemadega nagu ema kaotus haigusele ja ilma jäämine oma õest. See on film ema armastusest ...

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Viitna järvede rohelusest leiab Mark Pusta kümnekonna aasta pikkuse allveeorienteerumise loo. Allveelugu, mis 1984 aastal kevadega algab ja mis 1993. aasta sügisel koos Allveemaja põlemisega Pikkjärve kaldal otsa ootamatult saab ning nii saab ühtlasi otsa ka pikemaks ajaks Eesti allveeorienteerumise kuldaeg. Mark Pusta poisslaps leiab 1984. aasta kevadel ajakirjast „Kehakultuur“ ülevaateloo allveeorienteerujast nimega Anatoli Dalidovitš. Mark väntab Viitnale ja leiab Anatoli järvesilla peal treeningut tegemas. 1991. aasta kevadel Mark avastab taas Viitnal järvekaldal allveeorienteerujast mehe ja naise, kes seal treenivad. Kuum allveelugu saab jätku ja kestab kuni 9. oktoobrini 1993. aastal kui Allveemaja Pikkjärve kaldal maha põleb õnnetult ja lõppeb ...

Lähitulevik, suur kaubanduskeskus, ootamatult ristuvad kahe mehe teed. Põrkuvad nooruse uljus ja eneseotsingud ning elukogemus ja igatsus kaaslase järele. Meestel tuleb langetada otsustav valik ja seista vastu neid ähvardavale ohule.

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Mark Pusta avastab peaaegu, et pooljuhuslikult unikaalse Karstimaastiku ja Karstimaa ja Võhmetu-Lemküla Karstijärved, samuti Assamalla karstiluha. Ta hakkab sinna käima huviretkedele ja kohalik vana metsavaht Lennart Stahl jutustab talle ka kõike sealset põnevat. Mark on viie aastaga vajalikku infot kogunud ja seda täis. Mark soovib saada Karstimaa giidiks kui ta on kõik sealse huvitava avastanud ja kuigi tal see kohe ei õnnestu, siis lõpuks tuleb esimene bussitäis Tori Põhikooli rahvast ja Karstimaa on huvilisi täis. Film tutvustab kogu Porkuni Maastikukaitseala ja sealseid Võhmetu-Lemküla karstijärvi ning avab ka Porkuni järve saladuse(d) ja samuti Assamalla luha saladused. Efektsed droonivõtted aitavad kaasa maastiku ...