Otsingutulemused

Filmis jälgime nelja aastaaega sakslannast üksikema elust, kes ei vehi plakatitega kliimareedetel, vaid päästab planeeti rahulikul moel, elades koos aastase tütrega ilma vee ja elektrita off-grid-elu iseehitatud minimajas Lõuna-Eestis. Tema jaoks on see kõige loomulikum eluviis, mida ta tõeliselt naudib. Hilda Ha elu peamiseks sisuks ongi elamine ise - allikalt vee tassimine, metsast tulehakatuse korjamine, ahju tule tegemine, mähkmete kuivatamine redeltrepil, lapse tissitamine, koertega mängimine ja selle kõige juures ka majaehitus ja keraamika. See on vaikne kulg, milles on rahu ja iseendaga kontaktis olemist ning loodusega ühes rütmis elamist. Kogu seda kulgu saadab keraamikakeder - pöörlev tööriist, millega muidu lapsepuhkuse rahadest ...

Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Film on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Vanemad suruvad lastele tihti peale enda vaateid. Garaažis askeldava isa kirg ralli vastu läheb aga sedavõrd kaugele, et tema laps muutub rehviks. Seeläbi tirib “Sierra” meid sürreaalsesse autoralli maailma.

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...

Näib, nagu võiks suvi igavesti kesta. Õed Mia ja Liki võtavad suvest viimast, kuid märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad nende rõõmsat elu. Tüdrukud tajuvad enda ümber toimuvaid muutusi, ent ei suuda olukord mõista, mis omakorda tekitab neist seletamatut hirmu ja segadust.

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Filmi peategelaseks on kirjanik Mehis Heinsaar, looja, kel meeldib rännata oma sisemises psühhogeograafias. Kirjanikku ümbritseb ebatavaline ja tähendusrikas loodus, ta oskab veel kõnelda loomade ja lindude keelt ning näha silmale nähtamatut. Kirjanik püüdleb läbi metsiku tihniku avarate luhtade poole, selliseid mitmepäevaseid matkasid nimetab ta ise vaese mehe palverännakuteks. Rändaja teel leiab aset seitse kohtumist, mis avavad vaatajale Mehis Heinsaare maagilist siseilma.