Otsingutulemused

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Ema Surm uurib üksteisest eraldi hoidvat perekonda läbi sureva ema silmade surivoodil. Samal ajal püüab ta abikaasa jäädvustada nutitelefoniga nende viimaseid hetki koos.

Pärast naise surma ei taha Mati enam elada. Töökaaslase Ruthi ja tütre Mari ettevaatlikud toetuskatsed tema kaotusvalu ei leevenda. See viib ta lõpuks haiglasse ja nüüd sööstab Matile appi sanitar Sass, kes on sõber kõigiga, eriti aga hädasolijatega. Mati ei hooli õieti kellegi sõprusest, kuid Sassi tema siiras elujaatavuses on tal võimatu tõrjuda. Kuid teadmiseni, et armastus pole maailmast kadunud, on pikk ja ettearvamatute käänakutega tee, millelt oleks ehk lihtsam kõrvale astuda kui seda lõpuni käia.

Kahe puhtahingelise noore, Meleleivi ja Liisa tee teineteiseni kulgeb läbi keskaja võitluste, mis viivad Saksa ordu alla viimasedki Eesti vabakülad. Ahnusest ja võimuihast juhitud orduvasallid Herman Pesentack ja Hans Metten kasutavad oma sihtide saavutamiseks nii vägivalda kui kavalust. Neis katsumustes võidab vaimuväelt tugevam. Veel on eestlaste vabadus võimalik, kuid vaid maaisandate määratud piirides. Vasallivande andnud mees peab olema valmis astuma ka oma rahva vastu.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.

Inimesena maa peale minnes on Vanapagan kindel, et töö ja allaheitlikkuse läbi on sealses elus võimalik õndsaks saada. Tema naabrimees Kaval-Ants peab seda veidruseks, mis tema isiklikke plaane siiski ei takista. Antsu abi ja nõu Põrgupõhja elu korraldamisel läheb Jürkale, tema naisele Juulale ja nende lastele väga kalliks maksma, kuid Jürkal jätkub pikka meelt ja usku oma eesmärgi saavutamisse - kuni päevani, kus Ants leiab, et enam pole tal Jürkast mingit kasu.