Otsingutulemused

Viimane episood toob vaatajani uue materjali ja täispikas dokumentaalfilmis kajastamata teemad. Osa vaatleb kriitiliselt Eesti meedia metsapoliitika kajastust läbi aastate ning asetab kajastused üha tulisemalt esile tõusva kliimakriisi valgusesse. Episood räägib juhitud kommunikatsioonist ning mainekujundusest, mida metsatööstus on poliitika kujundamisel järjepidevalt ellu viinud. Sõna saavad meedia- ja kommunikatsioonispetsialistid ning Eesti Maaülikool.

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Film jälgib Erikut, kes on otsustanud enda eriala kõrval oma elus veel ühe tee valida. Ta läbib koolituse, et asuda vabatahtlikuna öösiti Eluliini emotsionaalse toe telefonikõnesid vastu võtma. Eriku ülesandeks saab kuulata ära inimesed, kes on omadega ummikusse jooksnud ja ei oska enam kuhugi mujale pöörduda. Milline pinge lasub inimesel, kelle ainsast sõnast võib sõltuda teise inimese elu? Kuidas möödub Eriku esimene öine vahetus?

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta? Lugu Eesti vanimast Youtuberist, influencerist ja staarkokast, Onu Arvost. Lugu toidust ja elunäljast.

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Noor jalgpallitreener hüppab pea ees tundmatusse. Seni lastega töötanud eestlane Jaanus Reitel võtab vastu ootamatu pakkumise ja lendab Aafrikasse Rwandasse, et juhendada kõrgliigas mängivat ja püsimajäämise eest võitlevat profivõistkonda. Üdini võõras kultuur, kihlveopettused ja koroona viskavad aga kaikaid kodaratesse. Kuidas jääda pinnale? Korruptsiooni tõttu ei olegi see võimalik. Reitel naaseb üle aastate Eestisse ning hakkab esmakordselt tüürima siinset meistriliiga klubi. Kas Aafrikas kangelastega saadud kogemused aitavad tõusta Tuleviku kangelaseks, kui tõestamissoov ajab kired möllama ja sisemised heitlused on lõpuks kodumaal samad, mis tuhandete kilomeetrite kaugusel?

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...