Otsingutulemused

13-aastaselt saab Kelly Sildarust noorim sportlane, kes võidab X-mängude kulla slopestyle’is, vigursuusatamise kõige ohtlikumal alal. Ta on haruldane talent, kes ilmub justkui mitte kusagil – Eestist, kus selle spordiala harrastamiseks pole ei mägesid ega eeskujusid. Üleöö saab temast sensatsioon ja taliolümpiamängude medalitele lootva väikerahva lemmik. Pärast pea lõputut triumfide rida purustab vigastus aga unistuse – Kelly jääb eemale olümpiamängudelt, mis pidid plaani järgi olema esimesed tema rekordeid purustavas karjääris. Paranemise ajal on tal lõpuks aega vaadata tagasi – ja edasi, järgmise tosina aasta poole, mis tema elus juba ära on planeeritud. Kuid mis on see ülim eesmärk või, õigemini, kelle ...

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Film otsib vastust küsimusele, kas nõukogude võim sundis maletajat Paul Kerest 1948. aastal tiitli loovutama? Ent oma rahvast esindas Keres maailmas aastakümneid. Eestlastele sisendas ta okupatsiooni ajal eneseusku. Just sel põhjusel saatsid tema leinarongkäiku 1975. aastal kümned tuhanded inimesed. Juba 22-aastaselt sai maletaja Paul Keresest pärast legendaarse AVRO turniiri võitu maailma kuulsaim eestlane. "Ühenduses AVRO rahwuswahelise maleturniiriga kirjutawad nüüd kõik maailma ajalehed turniiri wõitjast eestlasest Paul Keresest kui lootusrikkamast maletähest, ennustades teda tulewaseks maailmameistriks," kirjutas ajaleht Uus Maa 1938. aastal. Male maailmameistriks Keres ei tulnud.

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Dokumentaalne lühifilm tutvustab võistkondlikku suusamaratoni ning Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila maratone.

Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, Eesti rallisõitjat Ott Tänakut. Vaatajale avaneb harukordne võimalus elada ühe hooaja vältel kaasa Oti püüdlustele võita samaaegselt nii WRC-sarja maailmameistritiitel kui kohaneda uue autoga uues meeskonnas. Igapäevase tööna maakera eri paigus eluohtlikel kiirustel kihutava tippsõitja silme läbi avaneb ühtviisi nii rallimaailma närvesööv kui ka glamuurne elu. Paralleelselt tõusude ja mõõnadega etapist etapini rullub lahti ka inimlik lugu, kuidas Euroopa kirdenurga väikesaare põikpäine poiss murdis end käänulise teekonna kiuste rallimaailma eliiti. Kinnise ja keerulise iseloomuga Oti tuttavadki ei usu, et avalikkuse tähelepanu vältiv mees lubab endast filmi teha ja küsivad meilt, kas ...

See on kahekordse maadluse ilmameistri August Englase (1925–2017) lugu. Pühajärve vallas sündinud ja kasvanud, Teise maailmasõja lahingutes Saaremaal ja Kuramaal “õigel” poolel võidelnud ja kaks korda haavata saanud, spordimaailmas suuri tegusid teinud, veel 90-aastaselt vitaalne Eesti mees kõneleb oma elust ja sportlaseteest, armastusest ja abielust, oma kätega ehitatud kodust Nõmmel Sihi tänavas. Kõneleb kõigest, mida oluliseks peab. See on lugu isiksuse kujunemisest läbi ajaloo võlude ja valude. Õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oma tee otsimisest ja leidmisest. Englas kuulub nende õnnelike inimeste hulka, kes on oma tee leidnud.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Ime see ju on – harmooniline perekond, kellel kulgemise kindel siht silme ees terendamas. Ema Rutt ja isa Anatoli kui mitmekordsed suusatamise juunioride EM-i kuldmedalistid, tütred Kristina ja Katrin aga rahuliku enesemõistetavusega astumas karmi tippspordi maailma. Hans Roosipuu ja Enn Säde jälgivad ligi aasta spordiperekonna värvikat ja pingutusterohket igapäevaelu.

Paul Kerest (7.01.1916–5.06.1975) peetakse läbi aegade kõige tugevamaks maletajaks, kes pole saavutanud maailmameistri tiitlit, mistõttu on pälvinud hüüdnime Igavene Teine. Oma mängumeisterlikkuse, taktitunde ja korrektsusega oli Keres hinnatud kogu maailma maleeliidi hulgas, eestlastele oli ta rahvuslikuks sümboliks. Tema karjääri ümbritseb siiani selgitamata mõistatus, milles kajastuvad suure poliitika traagilised vastasseisud. Paul Kerese elule heidavad valgust tema kuulsad rivaalid, eksmaailmameistrid Mihhail Botvinnik, Boris Spasski, Mihhail Tal ja teised. Filmis on kasutatud rohkelt filmi- ja fotomaterjale arhiividest.