Otsingutulemused

Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud “Surematu” püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Kas inimene saab üldse olla vaba totalitaarses ühiskonnas, kus keerukad ja hämarad struktuurid kontrollivad nende mõttemaailma juba varasest lapsepõlvest? Film vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga. Režissööri vaevu hoomatav, kuid väga nõudlik pilk paljastab “süsteemi” toimimist kõige süütumana tunduvates situatsioonides, igapäevaelu erinevatel hetkedel.

Ookeani rannik Melbourne'is. XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus. Kirikuõpetaja Hans Henning Lüdig peab väga isamaalise jutluse. Laulab ühendatud meeskoor Kalev Mitti juhatusel. Ruumist ükshaaval väljudes kätlevad inimesed kirikuõpetajaga ja avaldavad rahulolu kuuldu üle. Pärast pikka kätlemist suundutakse Eesti Majja, kus toimub XVI Eesti Päevade avamine. Marsihelide saatel tuuakse saali seltside lipud, Eesti Päevade üldjuht Bruno Metsar peab sissejuhatava kõne. Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Ilmar Mägraken kuulutab päevad avatuks. Lipuvarrastele kinnitatakse Eesti Päevade vapid. Osavõtjaid tervitab Eesti Vabariigi aupeakonsul Malle Tohver, ta loeb ette katke president Lennart Meri tervitusest. Lauldakse Eesti hümni. Ebe Kartus tutvustab päevakorda. ...

Tänujumalateenistusel Eesti Vabariigi taastamise puhul tuuakse kirikusse Eesti lipp. Koosviibimisel kogudusemajas peab Helga Nõu päevakohase kõne. Paljud kogudusest on rahvariietes. Tenor Mikko Pulkkinen esitab eestlastele hingeminevaid laule. Helga Nõu sõnastab kõnes Rootsi eestlaskonna järgmise eesmärgi: "Aitame kaasa rüüstatud kodumaa ülesehitamisele."

Eesti Vabariigi 71. aastapäeva jumalateenistusel 26. veebruaril 1989 Uppsala Mikaeli kirikus ja koosviibimisel kogudusemajas laulab sopran Katrin Meerits. Pidulikul aktusel peab päevakohase kõne eesti rahvusest Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik Enn Kokk. Ta räägib Eestis toimunud sisepoliitilistest sündmustest ajalises järjekorras. Tervituskõne Rootsi parlamendiliikmelt ja keskkonnaministrilt Birgitta Dahlilt. Tänatakse esinejaid, kõneleb Voldemar Takkel.

Eesti Vabariigi 70. aastapäeva piduliku aktuse avab eesti ja rootsi lipu sissetoomine ühislaulu "Eesti lipp" saatel. Avatervitus Kusta Adamsonilt, kahe Eesti Vabadussõjast osavõtnu, Voldemar Issako ja Johannes Lehtsalu tänamine. Lauldakse Rootsi hümni, järgneb palvus Heino Viikholmilt, ühislaul "Hoia jumal, Eestit". Kontsertosas mängib Rainer Kuisma marimbal. Päevakohase kõne peab Helga Nõu. Tänatakse kohalikku rahvatantsu juhti Catherina Mitti. Esineb Pia ja Mark Karelli flöödiduo, kontserdi lõpetab segakoor Herbert Piirimetsa juhatusel. Aktuse lõpetab Eesti Kodu esimees Arnold Pundi, lauldakse Eesti hümni. Koosviibimine peolauas, ühislaulmine ja tants. Eesti Vabariiki meenutav väljapanek riigitegelastest, sümboolikast, maalidest.

Stockholmi Eesti meeskoori reisid kodu- ja välismaal 1967-1970. Koor asub bussiga linnast teele, sõidetakse väiksemasse linna. Liiklus tänavatel ja teedel on veel vasakpoolne. Rootsi ja Eesti lipud hoone ees vardas. Harry Kiisk juhatab segakoori. Õhtuhämaruses jõutakse linna tagasi. Meeskoori suvine väljasõit laevaga. Sadam ja linn kaugenevad, mööda libisevad kaljused saarekesed, luiged lainetel. Suvemaja õuel lauldakse, juhatab Lembit Leetma. Ilm on suvine, päevitatakse, grillitakse. Mehed on kõrgendatud meeleolus, lauldakse. Pidulik koosviibimine, kus kooriliikmed viibivad koos abikaasadega - kõne, toidu valimine rootsi lauast ja peolauas istumine, lauldakse. Kontsertreis Taani 1968. Kopenhaageni vaated. Pidulik koosviibimine, mis algab Eesti lipu saali toomisega, kõned, naispianist ...