Otsingutulemused

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Sarja eelviimane osa avab arutelu selle üle, kuidas tugevdada metsade ja looduskaitsealade kaitset ning hoiakut jätkusuutlikuma metsanduse poole. Episood kutsub üles teadlikkuse tõstmisele haridussüsteemi muutmise kaudu ning pakub suundi poliitilistele muutuste osas, mis aitaks looduskaitsealasid tulevaste põlvede jaoks paremini säilitada. Episood tõstab esile Euroopa Komisjoni hiigeltrahvid, mis süsiniku liigse emiteerimise tõttu Eestil ees seisavad. Trahvid asetatakse rahvusvaheliste kokkulepete konteksti, mida seni metsadebatis on ajakirjandus vaid põgusalt käsitlenud. Eelviimane episood puudutab laiemalt kliimakriisi ning suunab tähelepanu tulevastele põlvedele. Vaatleb tänast metsapoliitikat tuleviku perspektiivist ning kutsub emotsionaalselt tegutsema, et järeltulevaste põlvede elukeskkond tänaste otsuste läbi ei halveneks.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.

Inimene kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kunagi kätte ei saa. See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mitte soosivas maailmas? Vaatajal on võimalus saata Marjut tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. Loodetavasti see kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Eesti ainsad elukutselised lambapügajad Mehis ja Raivo võrdlevad oma elustiili Soomes ehitustöödel käijatega, pügamistööd viivad neid tihti pikaks ajaks kodust eemale. Füüsikatudeng Aadama jaoks on lammaste pügamine hästitasuv rahateenimisvõimalus, mis võimaldab teha suhteliselt vähe tööd ja keskenduda õpingutele ülikoolis. 2013. aasta suvel otsustavad Mehis, Raivo ja Aadam sõita Šotimaale, et võtta osa Euroopa meistrivõistlustest lambapügamises.

President Lennart Meri kuju põlvkonnakaaslaste mälestustes. Kõnelevad Ain Kaalep, Erast Parmasto, Andres Tarand, Veli-Olavi Klami, Aleksandr Bertelov, Ignar Fjuk ja Eino Tamberg. Kaasteeliste pilgu läbi püütakse üles leida need rajad, mis tegelikkuses on juba kinni kasvanud, ja tabada seda mõtet, mis sündinud neil teedel. Eesti esimene 3D dokumentaalfilm.

Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.

Eesti Üliõpilaste Selts on andnud olulise panuse eesti rahvusliku eneseteadvuse arengusse, kultuuri- ja haridusellu ning Eesti riikluse edenemisse. Filmis tuleb põgusalt juttu EÜSi ajaloost ja 1944. aasta suurele põgenemisele järgnenud pagulusaastatest. Pikemalt peatutakse seltsi kodumaise tegevuse taastamisel 1980. aastate lõpus ja selle rollil tänases Eestis. Kõnelevad seltsi vilistlased ja tegevliikmed, oma kommentaare lisavad asjatundjad väljastpoolt seltsi.