Otsingutulemused

Rulatamine on elustiil, isiklik väljendumisviis, loovus ja mässumeelsus, millest on Eestis saanud palju enamat kui lihtsalt trikkide tegemine. Rulatajad kordavad üheskoos: „Rulatamine on andnud mulle kõik.“ Rulatamine on elu. Rulatamine on vabadus. See on viis aastakümmet kestnud skeene lugu Eestis, alates 1980ndatel Võrus saviratastega tehtud ruladest kuni tänaste noorteni, kelle jaoks on kogu maailm valla.

Stand-up'i tegemine on pealtnäha kerge – tuleb lavale ronida, tund aega mikrofonisse naljakaid lugusid rääkida ja vahele veidi ropendada. Sander Õigus on standupiga tegelenud üle kümne aasta. Vaatame läbi selle ala kõige töökama mehe pilgu, kuidas saab tegelikult tõsi tõeks ja nali naljaks.

Viimane episood toob vaatajani uue materjali ja täispikas dokumentaalfilmis kajastamata teemad. Osa vaatleb kriitiliselt Eesti meedia metsapoliitika kajastust läbi aastate ning asetab kajastused üha tulisemalt esile tõusva kliimakriisi valgusesse. Episood räägib juhitud kommunikatsioonist ning mainekujundusest, mida metsatööstus on poliitika kujundamisel järjepidevalt ellu viinud. Sõna saavad meedia- ja kommunikatsioonispetsialistid ning Eesti Maaülikool.

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Mark Pusta avastab peaaegu, et pooljuhuslikult unikaalse Karstimaastiku ja Karstimaa ja Võhmetu-Lemküla Karstijärved, samuti Assamalla karstiluha. Ta hakkab sinna käima huviretkedele ja kohalik vana metsavaht Lennart Stahl jutustab talle ka kõike sealset põnevat. Mark on viie aastaga vajalikku infot kogunud ja seda täis. Mark soovib saada Karstimaa giidiks kui ta on kõik sealse huvitava avastanud ja kuigi tal see kohe ei õnnestu, siis lõpuks tuleb esimene bussitäis Tori Põhikooli rahvast ja Karstimaa on huvilisi täis. Film tutvustab kogu Porkuni Maastikukaitseala ja sealseid Võhmetu-Lemküla karstijärvi ning avab ka Porkuni järve saladuse(d) ja samuti Assamalla luha saladused. Efektsed droonivõtted aitavad kaasa maastiku ...

Film tutvustab nn. Kunda lahe looduskaitselugu 1992.-1993. aastal, kui tõkestati Kunda sadama kaks laienemisplaani - 1992. aasta talvel Letipeale ja 1993. aasta talvel Toolsele. Kuni lõppkokkuvõttes jäi sadam ajaloolisse paikka.

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...