Otsingutulemused

Tehke lahti turvavöö, seadke kiiruseks 25 km/h, hoidke auto uksed lahti ja meie sõit võib alata! Me kihutama mööda jääteed, mis on justkui peegeldus tänapäeva maailmast. See on mõranenud, ohtlik, käänuline, ettearvamatu. Selle tee nähtavus on madal. Ometi on see ainus tee, mis meil on. Dokumentaalfilmi tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on Eesti sajanditevanune traditsioon, mille kohaselt avatakse jäätee igal aastal autodele ja jalakäijatele. Jäätee on aga nagu kummitustee – keegi ei tea, millal ja kuhu see täpselt tekib. See sõltub talvest. See sõltub jää paksusest. See sõltub inimeste võimalustest. Dokumentaalfilmi peategelane on jäätee valvur ...

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.

Film jälgib noorpaari Jacot ja Sabinat, kes valmistuvad lapse sünniks ja kohanduvad uue eluga vanematena. Jaco ja Sabina kohtusid 2020. aasta suvel ja on sellest ajast saati kogu aeg koos olnud. Aastaga on nende elus palju toimunud - nad kolisid kokku, külastasid Sabina kodumaad Kolumbiat ja Sabina jäi lapseootele ning neist said lapsevanemad. Sabina töötab Wise'is ja soovib jätkata eksperimentaalfilmide tegemise ja fotograafiaga. Jaco aga peab hauakaevaja ametit ja tahab õppida haljastust. Nende suurim unistus on elada maal looduses, väikeses suvilas, kasvatades oma aeda ning põllusaadusi. Sabina ja Jaco on paar, kes on nii erinevast kultuuriruumist kui ka generatsioonist. Sabinal ...

Dokumentaalfilm uurib oma seksuaalsuse omaksvõtmise rõõme, hoolimata ühiskondlikest normidest. Film jälgib, kuidas Epp Kärsin õpetab seksikoolitust, mõtiskleb oma teekonna ja karjääri üle ning tähistab oma uue stuudio avamist.

Film on valmistatud skaneeritud fotodest ja sellel on kolm kihti. Üks on hiljutine, mille on filminud peamiselt autor. Teine koosneb isa vanadest fotodest autorist ja loodusest. Ja siis veel ajaloolisem fotokiht vanaisast, kes sõtta läks. Seda võib vaadelda kui roadfilmi, mis viib vaataja ootamatult sõidule ja laseb tal näha vestlust aeglaselt lahti rullumas kuni autorini, kes üritab jääd murda. Räägitakse isa lapsepõlvest, teismelisena oma isa kaotamise traumast ja emotsioonidega toimetulekust.

Meie peategelane Vilita paneb igaks saateks paruka selga, et saada selleks alter egoks, kes on tema sees lapsepõlvest saati elanud. Dokumentaalfilm keskendub Vilita sisemiste heitluste lahendamisel Eesti ühiskonnas drag-i tegemise kogemustele ja sellele, kuidas ta neist üle saab, muutudes üsna halli ühiskonna värvipopulatsiooniks. Lugu jutustatakse läbi paruka ja kui oluline see on Vilita muutumise jaoks.

Dan Renwickil on oma vodevilli stiilis teater Heldeke! Ühineme Daniga tema baaris, et arutada tema elu rändesinejana ja seda, mida ääreteater tema jaoks tähendab. Ta arutleb oma tagasilükkamiste üle ülikoolidest ja sellest, kuidas ta tegi oma kraadiõppe (reisida ümber maailma ilma lendamata ja esineda tänaval), mis on veel lõpetamata.

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.