Avaleht » Filmiliigid

Päkapikudisko (2001)

Dokumentaalfilmid Kestus: 50:00

Sisukokkuvõte

Andres Maimiku ja Jaak Kilmi ekspeditsioon varjatud vägivalla maailma, kus ohvriteks on lapsed.

Tootsi toa juhataja Kalle Laane püüab Tanelile selgitada elu põhimõtteid, poiss seevastu joonistab kogu oma perekonna kirstudesse. Psühholoog Eda Heinla kirjeldab probleemsete laste käitumismaneere. Jaak Kilmi ja Andres Maimik on jäädvustanud lapsi, kes teisi kiusavad. Andres Maimik soovib teha koostööd koolijuhtidega, et arutleda koolivägivalla üle, kuid väidetavalt ei ole kellelgi aega ja pigem räägitakse positiivsetest tegudest. Filmi autorid on jõudnud arusaamisele, et koolikiusamine on vägagi seotud perevägivallaga. Tartus, Caritase lastetoa kasvataja Eero Alamaa abiga saavad Märt ja Ülo oma pere õõvastavaid lugusid rääkida. Poisid meenutavad mille eest ja kuidas nad isa käest peksa said. Poiste isa arvab, et peabki lapsi kehaliselt karistama. Kätlin räägib, kuidas tema klassikaaslased teda kiusavad ja koos emaga vestlevad nad psühholoog Lemme Haldrega probleemist.

Andres Maimik helistab järjekindlalt koolijuhtidele, et koolivägivallajuhtumitest rääkida, kuid kellelgi pole aega ja tahtmist teemat puudutada. Seevastu Orissaare Eriinternaatkooli psühholoog Liia Hanso helistas ise filmitegijatele ja kutsus neid kooli, et Kilmi ja Maimik näitaks õpilastele videosid koolivägivallast. Kehalise kasvatuse õpetaja Ardi Null räägib, kuidas poisid oma agressiivsust maandavad. Poisid ise räägivad peksmisest ja alandamisest, Marek on üks kannatajatest. Koolis toimib nn "dedovšina" – suuremad kiusavad väiksemaid ja kui need suuremaks saavad, kiusatakse jälle endast väiksemaid. Murdmatu ahel. Möödub aasta ja filmitegijad lähevad tagasi Kätlini juurde. Tüdruku kiusamine on muutunud nii jõhkraks, et ema andis asja politseisse. Laste Tugikeskuse psühholoog Lemme Haldre kirjeldab Kätlini olukorda. Tüdruku kooli juhtkond keeldub kommentaaridest ja filmitegijad on sunnitud kasutama varjatud kaamerat ja etteteatamata kohaleminekut. Koolidirektor näeb Kätlini juhtumis hoopiski vanemate oskamatust lastega kodus toime tulla ja oma peresuhteid korraldada, mille tõttu tagajärjed avalduvad koolis. Kätlin ja tema ema räägivad, mis vahepeal on toimunud. Kätlinil on kõigest ükskõik. Filmitegijad lähvad uuesti ka Ülo ja Märdiga kohtuma. Peale pereteraapiat on poiste isa püüdnud neid kasvatada ilma peksuta, seades sisse rahalise ergutuste süsteemi. Kui isa avastas, et Märt ja ka tütar Merilin on hakanud varastama, jõudis ta järeldusele, et vägivald on kõige tõhusam kasvatusviis. Filmitegijad võtavad kaasa tordi, poisid ja Merilini ning lähevad Märdi sünnipäeva pidama. Tootsi tuba on aastaga muutunud, probleemsete laste asemel tegeletakse seal nüüd lastekodulastega.

 

Märksõnad: autosõit | helistamine | kevad | kiusajad | kiusamise ohver | kodu | kooli direktor | koolielu | koolikiusamine | koolimajad | koolimiljöö | lapsed | lapsed joonistamas | laste väärkohtlemine | lasteaia mänguväljak | naermine | politsei | psühholoog  | ropendamine | selgitamine | söökla | telefoniga rääkimine | vaadete konflikt | video | vägivald | vägivaldsed peresuhted | vägivaldsus | ülbe noortekamp | ülbitsemine | üleolev suhtumine | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm