Avaleht
» Filmiliigid
» Telemängufilmid
Telemängufilmid
Andmebaasis on ligi 90 telemängufilmi kirjet. Enamik neist on tehtud Eesti Televisioonis, kus 1962. aastal loodi filmitootmise grupp "Tallinna Telefilm", mis 1965. aastal nimetati filmistuudioks "Eesti Telefilm".
Eesti Televisioonis ja Rahvusringhäälingus tehtud dokumentaal- ja muusikafilme peab otsima vastavate filmiliikide alt.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
-
1975
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Tõnis Kask, Ben Drui
Tõnis Kase ja Ben Drui mängufilm eluväärtustest ja oskusest neid ära tunda.
Noor abielupaar, Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik või kiirustada üha järgmiste ajaliste eesmärkide poole. Toomase kasuisa Mart, keda oma pojaga seob sõjaaegne traagiline sündmus, soovib noor aidata, kuigi otsib isegi vastust küsimusele: mis on meie elamise ja olemise mõte?
-
1970
|
Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Noortefilm
| Režissöör:
Elvi Koppel
Elvi Koppeli humoorikas lastefilm Agu Sihvka ja tema sõprade kooliseiklustest.
Jaan Rannapi jutustuste „Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni“ ja „Kultuuri ja käitumise võistlused“ alusel valminud lastefilm kirjeldab humoorikalt nõukogudeaegset koolimiljööd. Agu Sihvka, tema sõber Juhan Kiilike ja teised 6. klassi pioneerid on teotahtelised noored. Paraku ei lähe nende ettevõtmised alati plaanipäraselt, ja siis tuleb Agu Sihvkal jälle maha istuda ning seletuskirjaga klassijuhatajale või direktorile aru anda, kuidas asjad jõudsid nii ootamatute tagajärgedeni.
-
1990
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Sulev Keedus
Sulev Keeduse esimene mängufilm kahe venna saatusest, mis hargneb ja sõlmub kolme päeva jooksul kusagil Eestis.
Vendade Aleksi ja Ilmari elu on sõjajärgses Eestis läinud erinevat teed. Aleksist pidi saama insener, kuid sai teetööline, Ilmar oli kunstnik, kuid saadeti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest vangilaagrisse. Aleks loodab, et elu siiski paraneb, Ilmar aga tunneb ennast vabaduseski lõksu aetuna. Nädalalõpul vanemaid külastades saab Aleks vennaga kokku. Ilmar unistab einest vabas õhus – daamid kübarates, härrad vestides, valgus ja rõõm. Aleks otsustab selle teoks teha.
-
1995
|
Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Draama
| Režissöör:
Dorian Supin
Dorian Supini lühidraama saatuslikust telefonikõnest, mis muudab elu.
Lugu ühest hilisel õhtutunnil toimunud usalduslikust telefonikõnest, kus küps naine küsib ujedalt noormehelt: “Kas sa usud, et keegi, keda sa hommikul ei tundnudki, võib õhtul kogu su elu segamini pöörata?” Küsimus jääbki vastuseta, ent pärast telefonikõne lõppu pole miski nii nagu varem.
-
1999
|
Telemängufilmid, Lühitelemängufilm
| Režissöör:
Mart Kivastik
-
2005
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Ilmar Raag
Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991.
19. august 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti Kongress tahab Vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas. Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada ...
Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga ... oleks võinud.
-
1974
|
Muusikafilmid, Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Mati-Jüri Põldre, Irene Lään
Mati Põldre muusikafilm Kabalevski ooperi „Colas Breugnon“ ainetel, peaosas Georg Ots.
Dmitri Kabalevski ooperi "Colas Breugnon" ainetel valminud lavastuslikus ooperifilmis kehastab ja laulab nimiosa Georg Ots. Clamecy puunikerdaja Colas Breugnon alustab oma meenutusi ajal, kui ta on elus palju kaotanud – naise, maja, nooruse, ta on üle elanud sõja ja katku, tema kunstiteosed on hävitatud. Colas meenutab oma noorusaja esimest armastust, aednikuneiu Céline’d ja jutustab oma naisest Jacquelinest, hetsog d’Asnois’t ja tema sõdurite röövretkedest, rahva ristikäigust ja katkust. Colas’ jutustused on kord riukalikud, kord tundelised. Tal on tulnud läbi elada raskeid katsumusi, ent alati jääb Colas’d saatma tema külluslik elujõud ja imepärane helgus.
-
1988
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Mikk Mikiver
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Mereäärsesse väikelinna rajatud vesiravila peaarst Tomas Stockmann avastab, et asutust ohustab nakkus, mille põhjuseks on veevärgi ehitusvead. Võimukas linnapea Peter Stockmann, doktori vend, on oma positsiooni ja sidemeid kasutanud ärilise ja poliitilise tulu teenimiseks ega ole hoolinud arsti hoiatustest. Linna koorekiht toetab algul arsti otsust tõde ilmsiks tuua, kuid linnapea surve ja isiklike huvide tõttu vahetab poolt. Dr Stockmann sildistatakse rahva vaenlaseks. Ta peab valima, kas jääda kindlaks oma ideaalidele, seades ohtu oma pere, või alistuda demagoogiale.
-
1988
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Mikk Mikiver
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Mereäärsesse väikelinna rajatud vesiravila peaarst Tomas Stockmann avastab, et asutust ohustab nakkus, mille põhjuseks on veevärgi ehitusvead. Võimukas linnapea Peter Stockmann, doktori vend, on oma positsiooni ja sidemeid kasutanud ärilise ja poliitilise tulu teenimiseks ega ole hoolinud arsti hoiatustest. Linna koorekiht toetab algul arsti otsust tõde ilmsiks tuua, kuid linnapea surve ja isiklike huvide tõttu vahetab poolt. Dr Stockmann sildistatakse rahva vaenlaseks. Ta peab valima, kas jääda kindlaks oma ideaalidele, seades ohtu oma pere, või alistuda demagoogiale.
-
1983
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Komöödiafilm
| Režissöör:
Ago-Endrik Kerge
Ago-Endrik Kerge humoorikas mängufilm provintsilinna teatritrupi külalisesinemisest edukas kolhoosis ja kõigest, mis sellisele gastrollile eelneb ja järgneb.
Provintsilinna näitlejad ja lavastaja sõidavad kolhoosirahvaga kohtuma. Kohalikus kultuurimajas mängitakse Enn Vetemaa näidendit "Püha Susanna ehk meistrite kool". Et samal ajal üritatakse ka etendust televisiooni tarvis salvestada ja lavastajast portreesaadet teha, on kaasas ka telerežissöör ja saatejuht. Pärast etendust lõbutsetakse kolhoosi varietees ning tehakse loomulikult kaasa kohustuslik ja pööraseks kiskuv saunaõhtu. Ekstravagantsete tegelaste vaimukates dialoogides avanevad elu-ja olupiltidega vaheldumisi nende psühholoogilised tagamaad ning koomika ja satiir segunevad tõsidramaatiliste toonidega.
-
1985
|
Muusikafilmid, Kontsertfilm, Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm
| Režissöör:
Jüri Tallinn, Toomas Lepp
Eesti muusikute esituses kõlavad erinevates žanrites muusikapalad.
Ülevaateline muusikafilm, mis valmis Kesktelevisiooni tellimusel propagandatsükli "NLKP XXVII kongressi eel" jaoks. Muusikafilmis on kajastatud eesti muusikakultuuri eriilmelist kõlapilti, haarates paljusid žanre alates klassikalisest muusikast kuni tänapäevaste poplugudeni.
Eesti kunstimeistrite kontserti teadustab vene keeles Reet Oja.
-
1970
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm
| Režissöör:
Voldemar Panso, Mari-Liis Küla
Noorsooteatri "Hamlet" filmiversioonis, lavastas Voldemar Panso
W. Shakespeare'i tragöödia, Voldemar Panso ning Mari-Liis Küla lavastatud, jäädvustatud filmilindile 1970. aastal. Osades Ants Eskola - Hamlet, Jüri Järvet - Claudius, Silvia Laidla - Gertrud, Linda Rummo - Ophelia, Olev Eskola - Polonius jpt. Riiklikus Noorsooteatris tuli "Hamlet" lavale 1966. aastal.
-
1962
|
Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Koguperefilm
| Režissöör:
Elvi Koppel
Lavastuslik lugu unelaulu "Mina ei taha veel magama jääda" sünnist.
Lugu poisist, kes ühel õhtul ei taha magama jääda ja und oodates loob koos oma mängukitarriga hoopis unelaulu. Unejutu jutustab pikaaegne diktor ja legendaarne lastesaadete juht Ruth Peramets. Tegu on Eesti Televisiooni esimese lastefilmiga ja selles kõlab ka üks Eesti populaarsemaid unelaule "Mina ei taha veel magama jääda" Juhan Saare sõnadel ja Heino Jürisalu viisil.
-
1977
|
Muusikafilmid, Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Melodraama
| Režissöör:
Irene Lään
Muusikaline mängufilm Raimo Kangro ja Kulno Süvalepa samanimelise ooperi ainetel.
Masetto, valehabe ees, läheb juhmi kurtumma mängides kloostrisse aednikuks, et leida oma armastatu Ermelina, kellest vanemate tahtel on saanud nunn, sest Masetto polnud nende arvates sobiv väi. Ennast pettusega kloostrisse sokutanud Masetto satub seal meeleliste nunnade piiramisrõngasse. Kimbatusest päästaks teda vaid ime. Ja ime sünnibki! Ooperi algidee põhineb Giovanni Boccaccio "Dekameroni" novellil.
-
1998
|
Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Draama
| Režissöör:
Mart Kivastik
Mart Kivastiku lühimängufilm poega kasvatavast üksikisast.
Lugu üksikisast, kes iseendale ja pojale piire seades püüab oma poja kasvatamisega toime tulla. Ta soovib oma lapsele parimat, saamata ise aru, mis on pojale parim. Isa karmid manitsused on ilmselt pärit ta enda lapsepõlvest. Tahtmatult jäljendab ta omaenese isa. Õnnetu mees püüab kasvatada õnnelikku meest.
-
1975
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Noortefilm, Muusika/tantsu
| Režissöör:
Sulev Nõmmik
Sulev Nõmmiku muusikaline mängufilm laste lemmiku karupoeg Jõmmi seiklustest merereisil ja saarel.
Suvisele noorte loodusesõprade laevasõidule võetakse kaasa ka inimeste hulgas kasvanud karupoeg Jõmm. Lapsed on kiindunud karupoega, kes saarele jõudes omapäi uitama läheb ja silmist kaob. Karupoeg seiklused saarel viivad ühe poisi mõttele, mis talle enam rahu ei anna. Ohtrate laulu ja tantsunumbritega film on valminud Jaan Rannapi lasteraamatu "Jefreitor Jõmm" ainetel.
-
1985
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm, Draama
| Režissöör:
Ago-Endrik Kerge
Esimene osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.
Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
-
1985
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm, Draama
| Režissöör:
Ago-Endrik Kerge
Teine osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.
Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi kuri saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab nüüd aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
-
1984
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Tõnis Kask
Tõnis Kase lavastatud draama Ameerika kirjaniku O. Henry novellide motiividel. Üht peategelast mängib noor Urmas Ott.
Suurlinna tuled meelitavad paljusid, kes hellitavad lootusi õnnele. Siin leiavad teineteist ka Tildy ja Mike, Cecilia ja Karl - kaks paari, kelle elu võiks kulgeda koos. Ja siin on tänavad täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus.
-
1981
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm
| Režissöör:
Tõnis Kask
Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma, teise osa tegevus leiab aset 27. oktoobril 1917, vahetult bolševike võimuhaaramise järel.
-
1981
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm, Eepiline/ajalooline film, Draama
| Režissöör:
Tõnis Kask
Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma.
-
1988
|
Muusikafilmid, Telemängufilmid, Lühitelemängufilm, Eepiline/ajalooline film
| Režissöör:
Dorian Supin
Dorian Supini muusikaline telemängufilm 11. sajandist pärit liturgilise draama sünniloost.
Kujutluspiltidena elustub liturgiline draama "Tractus stellae – Herodes ja kolm Hommikumaa tarka ", mille aluseks on 11. sajandist pärinev käsikiri. Liturgilise draama aluseks on Jeesuslapse sünnilugu. Läbi muusikaliste etteastete ärkavad ellu kujutluspildid, kuidas kuningas Herodesele on ette kuulutatud, et peatselt sünnib uus kuningas Juutidemaale. Esitab ansambel Hortus Musicus.
-
2021
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Eepiline/ajalooline film, Suhtedraama
| Režissöör:
Mart Sander
Kaks kõrgklassi prostituuti satuvad 1939. aasta suvel Eestit külastava noore John F. Kennedy ümber koondunud spionaaživõrku. Sellest areneb romantikat, draamat ja põnevust tulvil armulugu.
Kaks kõrgklassi prostituuti satuvad 1939. aasta suvel Eestit külastava noore John F. Kennedy ümber koondunud spionaaživõrku. Sellest areneb romantikat, draamat ja põnevust tulvil armulugu.
-
1981
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Noortefilm
| Režissöör:
Raivo Trass
Raivo Trassi telemängufilm poiste ja tüdrukute põnevatest seiklustest ühes suvises Eesti linnakeses.
Eno Raua jutustuste "Päris kriminaalne lugu" ja "Telepaatiline lugu" ainetel valminud film viib vaataja ühte suvisesse Eesti linnakesse, kus poisid ja tüdrukud kohtuvad põnevate seikluste, unistuste ja armumistega. Lausa kriminalistikat ja telepaatiat siin küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
-
1985
|
Muusikafilmid, Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Noortefilm, Koguperefilm
| Režissöör:
Mati-Jüri Põldre
Mati Põldre muusika-, laulu- ja tantsuküllane telemängufilm lastekoori suvelaagrist, kus harjutatakse muusikali "Kevade".
Lastekoori suvelaagris on käimas ettevalmistused konkursiks esitamaks muusikali "Kevade" ja nii mõneski poisis-tüdrukus võib ära tunda Paunvere kooli kangelastele omaseid jooni. Tootsi kehastaval Teedul on aga algamas häälemurre. Mures on dirigent Kaur, mõneti ka majandusala juhataja Juurak. Ühe etenduse päästab ootamatult publiku seast tõusnud ja laulma hakanud poiss. Kaur on tema häälest vaimustatud. Juurak püüab soovimatust kandidaadist vabaneda. Vaatamata tema sepitsustele pääseb õiglus siiski võidule. Toomas võetakse koori vastu. Nüüd tuleb tal rinda pista Georgi pahatahtlikkusega ja võita teiste poolehoid. Filmis kõlab peaosalise Toomas Uibo imekaunis lauluhääl, esineb lastekoor Ellerhein ja tantsivad Palestra tantsutüdrukud.
-
2005
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Komöödiafilm, Ulmefilm
| Režissöör:
Jaak Kilmi
ETV 50. juubeli raames valminud retrostiilis film läheb ajas tagasi ja jutustab humoorikalt tollal Eesti Televisioonis juhtunust.
Retrostiilis film läheb ajas tagasi kuuekümnendate lõppu ja jutustab humoorikalt tollal monopoolses ja võimude poolt rangelt kontrollitud Eesti Televisioonis juhtunust. Noor mees Mati Tilba töötab televisioonis tiitrite kleepijana ja imetleb nii nagu tuhanded teisedki Eesti Televisiooni suurt staari Valdo Panti, kes veab oma legendaarset saatesarja "Täna 25 aastat tagasi...". Tegevusse sekkuvad aga marsielanikud, kelle välimus langeb täpselt kokku populaarse lastesaate "Tipp ja Täpp" nimiosalistega. Eesti Televisioonis toimuvat saadetakse uurima marsielanik, kes maandub Mati Tilba peas. Sellest kõigest sünnib uusi koomilisi seiku ning tagasihoidlike võimetega Tilbast saab ootamatult tark ja sarmikas saatejuht. "Kohtumises tundmatuga" segunevad fiktsioon reaalsete tegelaste ja prototüüpidega. Vallatu ...
-
1970
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Eepiline/ajalooline film
| Režissöör:
Virve Aruoja
Virve Aruoja telemängufilm 16. sajandil Tallinnas elanud kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ja tema tõeotsingutest.
Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.
-
1983
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Spordifilm
| Režissöör:
Raul Tammet
Raul Tammeti telemängufilm jalgrattaspordist ja noortest, nende eesmärkidest, pingutustest ja millestki veel...
Jalgrattasportlasele tähendab sõna "küljetuul" tõsist jõuproovi, kus nipid ja õnnemäng taanduvad ning ilmsiks tuleb meeste tõeline väärtus.
Raivo ja Martin on meeskonnakaaslased. Martin on kuulunud Nõukogude Liidu koondisse, sealt välja langenud, kuid täis lootust ja tahtmist tagasi pääseda. Raivol on eeldusi tippsporti jõudmiseks, kuid temas endas puudub selgus. Sassis on ka suhted Kristiinaga. Koduski ei valitse üksmeel - ema arvates on targem minna õppima ja omandada kindel elukutse. Ees seisab aga rahvaste spartakiaadi mitmepäevasõit. Dokumentaalkaadrid VIII rahvaste spartakiaadi jalgratturite mitmepäevasõidult.
-
1965
|
Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Draama
| Režissöör:
Ants Kivirähk, Valdur Himbek
Ants Kivirähki ja Valdur Himbeki telemängufilm noore talupoja traagilistest eluvalikutest 19. sajandi lõpukümnendi Eesti külaühiskonnas.
19. sajandi lõpukümnendi Eesti külas elab noor kehviktalupoeg Väljaotsa Jaan vaesunud popsisaunas koos ema ja kolme väikese õe-vennaga. Jaan teeb heal järjel oleva külavanema Virgu Andrese talus juhutöid, aga pere toitmiseks sellest ei piisa. Samas tekib Jaanil romantiline side lapsepõlvesõbra ja Andrese tütre Virgu Anniga, kes peret Jaani teadmata salaja toetab. Viimases hädas läheb töökas ja aus Jaan kohalike kurikaelte mahitusel vargile ning jääb ametivõimudele vahele. Ees ootab sõit külmale maale, Siberisse, kuhu Anni Jaaniga kaasa läheb. Eduard Vilde samanimelise romaani ekraniseering pühendati kirjaniku 100. sünniaastapäevale.
- «
- Eelmine
- 1
- 2
- 3
- Järgmine
- »
