Otsingutulemused

Dokumentaalfilm eesti filmikunsti rajajast, eesti esimesest kutselisest filmioperaatorist Konstantin Märskast jutustab filmientusiasti loomingust ja okkalisest saatusest esimeses Eesti Vabariigis. Läbi kroonikakaadrite ja arhiivdokumentide joonistub lugu mehest, kes visalt võitles kodumaise mängufilmi eest, kuid pidi oludele alla vandudes jääma dokumentalistiks ja filmikroonika tegijaks. Selles rollis suutis andekas filmimees jäädvustada sündmuste paraadpoole kõrval palju meeleolukaid olupilte ja poeetilisi loodusvaateid 1930ndate Eestimaast, mis kuuluvad jäädavalt meie filmivaramusse. Konstantin Märska loomingut tutvustav film on pühendatud tema mälestusele.

Eesti NSV rahvakirjaniku Juhan Smuuli mälestusele pühendatud film annab ülevaate tema elust ja loomingust ning matustest aastal 1971. Ekraanil on leinatalitus Estonia kontserdisaalis, Vladimir Beekmani, Aare Purga, Jüri Suurhansu ja Johannes Käbini kõned (sünkroon), leinarongkäik Estonia puiesteel ja matusetalitus Tallinna Metsakalmistul. Tagasivaadet Juhan Smuuli elule ja loomingule illustreerivad katkendid ta luuleloomingust, fotod, filmikroonikad jm. Näeb kirjanikku töö- ja puhkehetkedel, oma poeemi ette lugemas, kõnet pidamas Eesti Kirjanike liidu IV kongressil ja vastu võtmas Lenini kirjanduspreemiat reisikirja „Jäine raamat“ eest.

Portreefilm korvpallitreener Ilmar Kullamist, kes jagab oma mõtteid korvpallist, Tartu Kalevi meeskonnast ja mängulaadist. Korvpallivõistlused erinevates kohtades. Ekraanil Gunnar Hololei, Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson, Tõnno Lepmets, Jaan Lentsius, Kalle Ilves jt.

Emotsionaalne portreefilm armastatud koorijuhist, heliloojast ja pedagoogist Gustav Ernesaksast 1969.aasta juubelilaulupeo eel ja ajal.

Nikolai Kormašov (1929 – 2012) oli suurim vana vene kunsti asjatundja Eestis, tema ikoonimaalist inspireeritud eetiline ja esteetiline väärtussüsteem sai aluseks 1960ndate ja 70ndate Eesti maalikunsti jaoks oluliste teoste loomisel, Kormašovi ekspressiivset ja monumentaalset loomingut seostati 1960ndatel nn karmi stiiliga, «Kalurid» (1963), «Raudbetoon» (1965), «Noored ehitajad» (1967) jne.

Portreefilm male suurmeister Paul Keresest. Kaadrid juba noorukina Eestile palju kuulsust toonud Paul Keresest oma kodus, maleturniiridel ja tema 50. sünnipäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis. Ekraanil on veel toonased maailma tippmaletajad ja Kerese konkurendid David Bronštein, Lajos Portisch, Mihhail Botvinnik, Max Euwe, Samuel Reshevsky, Vassili Smõslov, Miguel Najdorf, Florin Gheorghiu, Mihhail Tal, Miroslav Filip, Tigran Petrosjan, Jefim Geller, Boriss Spasski, Leonid Stein, Svetozar Gligorić, Wolfgang Uhlmann ja Gedeon Barcza. Diktoriteksti loeb Mikk Mikiver.

Portreefilm legendaarsest näitlejast Ants Eskolast (1908 – 1989) tema kuulsate rollide kaudu – Maurus, Peer Gynt, Bernard Shaw, Hamlet, Cyrano. Katkendites partneriteks näitlejad Salme Reek, Milvi Jürgenson, Heino Mandri ja Karl Kalkun. Ants Eskola jagab mõtteid elust, teatrist ja loomingust.

Portree tippsportlasest Jaan Taltsist. Jäädvustatud on hetked tõstmise Euroopa meistrivõistlustel Leningradis 1968, kui Jaan Talts maailmarekordi püstitas. Autor Mati Põldre.

Skulptor Anton Starkopf (1889 – 1966) oma Tartu ateljees viimasel eluaastal. Filmitegijad on jälginud vanameistrit tema loomingu keskel mõtiskleva ja ikka loovana. Ott Kangilaski tekst on justkui Starkopfi sisemonoloog, kõnelus iseenda, oma loomingu ja selle vaimse ning materiaalse ainesega. Savi, kivi, puu on ained, millele kunstnik elu annab, kõneleb Starkopf Kangilaski suu läbi. Vanameister ise endast tehtud filmi näha ei jõudnud. Eesti skulptuurilegend suri 30. detsembril 1966 oma ateljees ja ta maeti koduõuele, mis oli tolleks ajaks kujundatud väikeseks skulptuuriaiaks.

Kes meist ei tunneks Kaarel Karmi, andekat ning jõulist teatri- ja filminäitlejat. Ta on laval lihaks ja vereks muutnud eripalgelisi tegelasi draamakirjandusest alates A. H. Tammsaare Kaval-Antsust kuni Shakespeare Hamletini. Näitleja hilisemast loomingust mainigem tema unustamatut Kihnu Jõnni. Film sündis tähistamaks Kaarel Karmi 60. sünnipäeva ja 40-aastast lavategevuse juubelit.