Skulptor Anton Starkopf (1889 – 1966) oma Tartu ateljees viimasel eluaastal. Filmitegijad on jälginud vanameistrit tema loomingu keskel mõtiskleva ja ikka loovana. Ott Kangilaski tekst on justkui Starkopfi sisemonoloog, kõnelus iseenda, oma loomingu ja selle vaimse ning materiaalse ainesega. Savi, kivi, puu on ained, millele kunstnik elu annab, kõneleb Starkopf Kangilaski suu läbi. Vanameister ise endast tehtud filmi näha ei jõudnud. Eesti skulptuurilegend suri 30. detsembril 1966 oma ateljees ja ta maeti koduõuele, mis oli tolleks ajaks kujundatud väikeseks skulptuuriaiaks.
Filmi režissöör: Reet Kasesalu
Tootjafirma | Tallinnfilm |
Värvus | värvifilm |
Heli | helifilm |
Teose liik | Dokumentaalfilmid, Portreefilm |
Pealeloetav keel | eesti |
Kestus: | 10:05 |
Režissöör | Reet Kasesalu |
Operaator | Harri Martinson |
Toimetaja | Valdeko Tobro |
Direktor | Jaak Annok |
Vaata lisainfot selle filmi kohta