1802. aastal taas avatud Tartu ülikooli Universitas Dorpatensis filosoofiateaduskonna koosseisu kuulus ka looduslookabinet (Naturalienkabinett) geoloogia, zooloogia ja botaanika kogude jaoks. Esimesed geoloogilised kollektsioonid saadi juba sama aasta kevadel. Looduslookabinetti juhatasid üldise loodusteaduse ja botaanika professorid Gottfried Albrecht Germann aastatel 1802-09 ja 1811-20 Carl Christian Friedrich Ledebour. Geoloogiliste kollektsioonide eest vastutas aastatel 1804-13 kabineti inspektor Ernst Markus Ulprecht.
Muuseumist täpsemalt:
Geoloogiamuuseum, http://www.ut.ee/BGGM/ (25.03.2011).
Geoloogia muuseum sisaldab suure hulga mitmesuguseid vaatekogusid, milledest tähtsaimad tõendmaterjalid käsitlevad Eesti geoloogiat. Iga lademe kohta korraldatud kogus on lademetele iseloomulike paljandite pilte, lademe lühike sõnaline iseloomustus ja ladet iseloomustavad kivimid ja kivistised. Viimastest mõned näited. Jõhvi lademetest leitud mereliilia. Järgneb vanim üldse leitud meresiilidest, üks meie kihtidele iseloomulikke trilobiite, Devoni mereliilia. Viimaste aastate tähtsamaid leide on Saaremaa kihtidest pärinev kala Peloponetis ning Tartu lähedal Devoni liivakivist välja kaevatud rüükala luustik. Üks huvitavamaid mineraloogilisi kogusid selgitab, mis on kristall. Eriti olgu siin tähelepanu juhitud kristallide struktuurmudelitele. Looduslik kullakristall. Muuseumi kogudes leidub materjali muistsetest suurtest imetajatest. Karvase ninasarviku kolju. Piisoni ning pürghärja koljud. Esitatud joonis on koopia koopaelaniku kunstiteosest. Edasi mammutiluud, nagu labaluu õlavarreluuga, mammuti mudel, siis alumine lõualuu suurte hammastega ja üks kihvadest. Ka rakendusgeoloogilised küsimused on esindatud. Neist näha nüüd (paar sõna ebaselged) monteeritud mudel.
Vaata lisainfot selle filmi kohta