Vene dessantväed Tallinnas ja Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamine (1991)

Sündmuste kroonikast ja taustast

"19. aug. hommikul helistab Arnold Rüütlile Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) nimel Balti sõjaväeringkonna ülem kindralleitnant Fjodor Kuzmin ja teatab, et nüüdsest esindab Baltimaades kõrgemat võimu tema. Ta keelab kõik miitingud ja rahvakogunemised ning nõuab N. Liidu põhiseadusega vastuolus olevate Eesti Ülemnõukogu seaduste tühistamist. Kõik valitsuse sammud tuleb temaga kooskõlastada. Arnold Rüütel vastab, et Eesti ei kavatse neid nõudmisi täita. Samal päeval saabub Tallinna Balti sõjaväeringkonna ülema asetäitja, kes kavatseb võtta kogu võimutäiuse Eestis oma kätte. /.../
Õhtul teeb Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu putši hukkamõistva avalduse. Pöördumises rahva poole kutsutakse kõiki inimesi üles kodanikuallumatusele Moskva erakorralise komitee käskude-korralduste täitmisel."

Eesti ei tunnista erakorralise seisukorra komiteed. Rmt: XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa. 21.01.1981 – 31.12. 2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 289.

19. august. "Kell 20.30 läbib Luhamaa piiripunkti Pihkva 76. õhudessantdiviisi polgu kolonn, kus on 62 dessantvägede lahingumasinat, 12 roomiktransportööri, 13 ratassoomukit ning 36 eriotstarbelist ja transpordiautot süjaväe, laskemoona ja varustusega. Suund võetakse Tallinnale, kuhu jõutakse 20. aug. lõunaks.
Tegemist on KGB-le alluvate üldvägedega. /.../ Väeosa reakoosseis ja nooremohvitseid ei tea Moskva sündmustest ja riigipöördest midagi. Väeosa juhtkonnaga peavad läbirääkimisi Tallinna linnapea Hardo Aasmäe, politseprefekt Raik Saart ja Tallinna sõjaväekomandant. /.../ Eesti eriteenistused asuvad segama dessantväelaste omavahelist raadiosidet."

Putšistide aktsioonid Tallinnas. Rmt: XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa. 21.01.1981 – 31.12. 2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 291.

"19. aug. Alanud riigipöördest tingitud ärevas õhkkonnas hakatakse Eestis otsima olukorrast poliitilist väljapääsu. Rahvarinde tuumik Ülemnõukogus taotleb iseseisvuse viivitamatut väljakuulutamist, enne kui N. Liidu relvajõud keskvõimu käsul vahetult sündmustesse sekkuvad."

Vastuolude tõttu Ülemnõukogu saadikurühmade vahel, eelkõige Eesti Komitee ja Rahvarinde esindajate vahel ei suudeta kogu päeva jooksul saavutada kokkulepet iseseisvuse väljakuulutamise küsimuses. Õhtuses ühisavalduses kutsutakse siiski rahvast üles raadio- ja telemaja kaitsma.

"20. aug. on Pihkva dessantdiviisi üksused Tallinna jõudnud. Vabatahtlikud asuvad julgestama Toompead jt. strateegilisi kohti, kuid iseseisvuse küsimuses kestab Ülemnõukogus poliitiline vägikaikavedu. Rahvarinne korraldab vabaduse väljakul miitingu, kus nõutakse Eestile iseseisvust. Sellega avaldatakse poliitikuile survet, et nad leiaksid kiiremini üksmeele ja ületaksid omavahelised vastuolud. Ülemnõukogu koguneb Toompeale. Lõpuks kell 23.04 võtab ta 69 poolthäälega vastu Eesti Kongressi juhtidega kooskõlastatud otsuse, millega kuulutatakse Eesti riiklik iseseisvus taastatuks ning otsustatakse moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks kahepoolsel alusel Põhiseaduse Assamblee. Vastuhääli ei ole, ülejäänud saadikud hoiduvad hääletamast."

Taastatakse Eesti iseseisvus. Rmt: XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa. 21.01.1981 – 31.12. 2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 292.