Noorsugu õpib vene keelt (1940)

Nõukogude haridussüsteemile üleminekust 1940. aastal

Eesmärgiks seati sarnastada Eesti kool NSV liidu omaga, kuid esialgu säilis erijooni. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustus pikendati 14 eluaastalt 15-ni. Kõik koolitüübid jäid algul 25. augustis 1940 moodustatud Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse. Keskharidust andnud progümnaasium, reaalkool ja gümnaasium asendati ühtse keskkooliga, kuhu kuulus VII-XII klass (ka XI klass võidi lugeda lõpuklassiks). Paljudes 6-kl. algkoolides avati VII klass. Õppekavast arvati välja usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled, oluliseks aineks sai vene keel. Kogu õpetus pidi lähtuma marksismi-leninismi seisukohtadest. Hulgaliselt paigutati ümber ja vallandati pedagooge, paljud tapeti või küüditati, likvideeriti Eesti Õpetajate Liit. Paljudes koolides moodustati komnoorte ja pioneeride allorganisatsioonid. Hariduse juhtimiseks ja järelvalveks moodustati 1941. a. jaanuaris rahvahariduse osakonnad maakondade (1950. a.-st rajoonide) ja linnade TSN täitevkomiteede juurde. 1941. a. augustis evakueeriti Hariduse RK Venemaale.
Sirk, V. Nõukogude haridussüsteem Eestis 1940-1991, http://www.okupatsioon.ee/et/eesti-1940-1991/8-haridus (22.09.2011).