Eesti rahva saadikud (1940)

Toonasest ajakirjandusest

31. juulil 1940 saabus Eesti delegatsioon eesotsas peaministri Johannes Vares-Barbarusega, presidendi ülesannetes, Moskvasse. Vaksaliesisel platsil tervitasid saabujaid Moskva tööliste rohkearvulised kollektiivid. Miitingul pidas kõne Üleliidulise Kommunistliku Erakonna Moskva Linnakomitee sekretär Popov. Kõne pidas J.Vares ja Eesti Kommunistliku erakonna keskkomitee sekretär Johannes Lauristin, kes rääkis Eesti töötajate üksmeelsest soovist astuda Stalini suurde rahvaste perre, võitmatusse N. Liitu.

1. augustil algas Moskvas NSVL Ülemnõukogu 7. istungjärk. Istungjärgul tulid arutusele muuhulgas järgmised küsimused:
Leedu Vabariigi seimi täisvolilise komisjoni teadaanne,
Läti Vabariigi seimi täisvolilise komisjoni teadaanne,
Eesti Vabariigi täisvolilise komisjoni teadaanne.
Eesti delegatsioon Moskvas (1940). Lääne Elu, 2. august, lk 1.

1940. sündmustest 65 aastat hiljem

II Riigivolikogu võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (RT 1940, 74, 733).

Iseseisvuse kukutamise lõppaktiks ja palve esitamiseks NSVL Ülemnõukogule Eesti vastuvõtmiseks liidu koosseisu valis „juulivolikogu” 21-liikmelise delegatsiooni, kuhu kuulusid G. Abels, N. Andresen, V. Haldre, A. Janson, M. Jürna, P. Keerdo, A. Kiidelmaa, J. Lauristin, R. Liiv, A. Mui, J. Oinas, A. Põlts, N. Ruus, M. Sõshtshikov, G. Taalman, J. Telman, N. Tihanova, J. Uustalu, L. Valts, J. Vares, J. Änilane. Nemad osalesid Kremlis Eesti iseseisvuse hävitamise viimasel sammul, esitades NSVL Ülemnõukogule palve ühinemiseks NSVL-ga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin. Nende reeturlikku tegevust kroonis Ülemnõukogu 6. augusti 1940. a. otsus kuulutada Eesti vastuvõetuks Nõukogude Liitu. Eelnevalt olid samas korras vastu võetud Leedu ja Läti.

„Juulivolikogu” lõpetas oma tegevuse 25. augustil 1940 Eestile nõukogude konstitutsiooni vastuvõtmisega ja enese kuulutamisega ENSV Ajutiseks Ülemnõukoguks.