Esimene saadetis sulfaattselluloosi välismaale (1938)

Tselluloositootmisest Eestis enne Teist maailmasõda

Otsuse rajada Kehrasse moodne sulfaattselluloositehas võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu 1936. aastal. Eesmärk oli kasutada otstarbekalt ära Eesti metsaressursse. Tehase asukohaks valiti Kehra, kuna Jägala jõe näol oli kättesaadav tselluloosi tootmiseks vajalik vesi ning asulat läbis raudtee. Lisaks asus koht pealinnale suhteliselt lähedal.
Ehitamist alustati 1937. aasta kevadel ning pooleteise aasta pärast oli tehas valmis. See läks maksma 7,7 miljonit krooni. Tootmishooned laoti paekivist, tellistest laotud 90-meetrine korsten oli tol ajal Baltimaade kõrgeim. Sisseseade telliti enamasti välismaalt, üksnes aurukatlad valmis­tati kohalikus Franz Krulli masinatehases.

25. augustil 1938 saabusid Kehrasse erirongiga äsjavalminud tehast avama Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. /---/ Avatud tehase omanik oli kaks aastat varem asutatud Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing, millest 90% kuulus riigile ning 10% eraisikutele, üks neist oli näiteks tolleaegne peakonstruktor Hermann Moring. Tegemist oli suurima ettevõttega, mis esimesel iseseisvusperioodil Eestis rajati. Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale.
Koppelmaa, K. Kehra tehas sai 70-aastaseks, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St33/kehra.htm (12.05.2012).

Eesti Metsa ja Tselluloosi Tehas (Kehra Tselluloosi Tehas) on kahe aasta jooksul müünud tselluloosi Põhja- Ameerika Ühendriikidesse ca 20 000 tonni. Teistesse maadesse nagu Inglismaale, Austraaliasse, Itaaliasse, Prantsusmaale, Saksamaale, Taani, Hollandi, Belgiasse, Kreekasse, Bulgaariasse, Lätimaale, Shveitsi ja Nõukogude Liitu vähemates kogustes.
Kehra tapeedil on tulevik (1940). Rahva Hääl, 25. aug, lk 8.