Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Revolutsioon, mida ei tulnud (2009)

Dokumentaalfilmid Kestus: 97:00

Sisukokkuvõte

Moskva režissööri Aljona Polunina dokumentaalfilm vaatleb Venemaa presidendivalimisele eelnenud kirglikku aastat läbi poliitilise opositsiooni võitluse, mille taustal on hargnemas ka isiklik draama.

Sündmused algavad 2007.aasta alguses, kui endistest marurahvuslikest radikaalidest saab keskne jõud Putini-Medvedevi võimule vastanduvas opositsiooniblokis Teine Venemaa. Natsionaalbolševike liit demokraatlike organisatsioonidega ei ole esmapilgul loogiline, aga ongi võimalik ainult Venemaal. Kaks peategelast, Anatoli ja Andrei, võiksid olla mässajatena juba veterani staatuses. Alates aastast 1997 on nad kuulunud Venemaal tänaseks keelatud natsionaalbolševistliku partei ridadesse. Anatoli on toonud ideede altarile ohvriks 10 aastat enda elust ja lihase poja vabaduse. Anatoli kandis parteijuhi Eduard Limonovi vangistuse ajal parteis liidrirolli, kuid hiljem süüdistatuna reeturlikkuses ja Limonovi vastu astumises, taandati ta lihtliikmeks. Nüüd loobub ta igasugusest maisest tegevusest ja lahkub kloostrisse. Anatolit üritab parteiellu tagasi agiteerida fanaatiline parteiaktivist Andrei, kelle poliitiline karjäär edeneb jõudsalt. Ühel päeval ilmub Anatoli ellu vanglast vabanenud poeg Grigori, kes on jäänud truuks äärmuslikele vaadetele ja kellest saab Limonovi isiklik ihukaitsja. Grigori usub, et ränk valimiskaotus on limonovlasi siiski pisut õpetanud: kui varem plaaniti võimule tulla tosina võitlusaastaga, siis nüüd on eesmärk edasi lükatud 20-30 aastaks. Opositsioon jätkab oma võitlust.