Rein Raamatu portreefilm Jaan Manitskist, kes naasis jõuka mehena pagulusest Eestisse ja lõi lühikese ajaga oma sünnikülla Viinistule muljetavaldava kultuurikeskuse.
Filmis on kaks põimuvat pildirida: üha uuenev Viinistu ja tagasivaated Manitskite pere varasemale eluperioodile. Koos peategelasega külastatakse paiku Rootsis, kus möödusid Jaan Manitski pagulusaastad – lapsepõlvekodu Virsbos, koolimaja Stockholmi lähedal, Bromma kalmistut, kuhu on maetud Jaani isa ja vend. Manitski räägib töömehetee algusest Stockholmis ja Belgias ning Rootsi jäänud perekonnast. Vaheldumisi mälestustega on filmis kaadrid Manitski tegemistest taasiseseisvunud Eestis. Mainimisi on juttu Manitskist kui välisministrist ja erastamisnõukogu esimehest uues Eesti Vabariigis, kuid pearõhk on siiski Manitski tegemistel Viinistul. Viinistu endisaegset elu kirjeldab Jaani ema Ester, kes siin suved veedab. Manitskist kui kultuurimetseenist räägivad mitmed Eesti kunstiinimesed, nende hulgas Tõnu Kaljuste, Mart Kivastik, Inge Teder. Jaani praegune naine Anneli jutustab nende tutvumise loo ja iseloomustab Jaani kui äärmiselt hoolivat, perele pühendunud isa ja abikaasat. Manitski tutvustab enda rajatud Viinistu kultuurikeskust, seal toimuvaid kunstinäitusi ja vabaõhuetendusi, uut kala- ja jahisadamat.
Vaata lisainfot selle filmi kohta