Savikodu (2007)

Tootjafirma sünopsis

Film räägib ökoloogiliselt puhta eluviisi võimalikkusest tänapäeva tarbimisühiskonnas. Noor kahelapseline pere püüab läbi rohelise eluviisi säästa nii ennast kui maailma. Lasnamäe üürikorterist põgenetakse Lõuna-Eesti metsa endale põhumaja ehitama.
Allikas: EFSA

Klaiside savikodu ehitusest

Ajaleht Sakala: „Klaiside maja sai saapad ehk seguga täidetud vanad autokummid jalga kahe aasta eest ning laastudest laotud mütsi pähe eelmisel suvel.
/---/
Naine tunnistab, et kui nad ehitamist alustasid, mõtles ta ökomajast teistmoodi. «Ökomaja tuleks ehitada nii, nagu seda oleksid teinud meie esiisad: lähtudes mõistlikest valikutest, kuhu ja millest ehitada,» mõtiskleb ta. «Ehitusel peaks kasutama materjali, mis on lähedusest kättesaadav. See ei ole ju enam ökomaja, kui sa tood endale Hispaaniast mingi spetsiaalse savi, millega seinu krohvida.»

Majale valis koha Knut Klais. «Otsisin pajuvitsa abil õige paiga, kus poleks veesooni,» räägib ta. «Maja all on vaid ühes kohas veesoon, aga sinna panin korstna peale, et kõik negatiivne läheks korstna kaudu välja.»

Maja suurus on umbes 40 ruutmeetrit ning see on ristkülikukujuline. See on mehe ütlemist mööda kõige praktilisem ruumide paigutuse mõttes ja ilmakaarte suhtes.

Vajalikke näpunäiteid on abielupaar saanud raamatutest ja tuttavate juures ehitusel abis käies. Praegu peavad nad sellesisulist veebilehte www.savikodu.pri.ee.

Nende tänavuse ehitushooaja suurim töö on küttekeha tegemine. Korstnajalatellised, kroon tükk, on saanud uue elu — need on toodud lähedal asuvast vanast hoonest. Maja hakkab soojendama tavaline suur kandiline ahi, kuid ehitise eripära on, et see mitte ei pea sooja, vaid akumuleerib seda.

«Tõenäoliselt tekib küsimus, kas me talvel kütta tohime, kui tuleme siia vaid nädalaks,» arutleb Riina Klais. «Võib-olla mõjub maja niiskusdünaamikale halvasti, kui ta üles soojendada ja siis tal jälle jahtuda lasta, kusjuures ta on niiske edasi. Kui elaksime siin aasta läbi, ei oleks probleemi.»

Punast kukke põhumaja ei pelga. «Põhumaja ei põle nii nagu telefoniraamatki: see on nõnda tihe ja paks, et ei võta leeki külge. Ning savi läheb põledes vaid tugevamaks. Nii et pärast tulekahju ei ole seda võimalik ära ka lammutada,» kõneleb naine. /---/

Majaehitusest täpsemalt:
Raidsalu, T. (2008). Põhumajal on olulised müts ja saapad [Klaiside maja ehituslugu]. Sakala, 5. apr. http://wwx.sakala.ajaleht.ee/070408/esileht/5032916_print.php (12.06.2013).