Tallinn-Tartu (2007)

Lugu tänasest liikluskultuurist ja -kultuuritusest.

Eesti olulise liiklussoone, legendaarse Tallinna-Tartu maantee võlude ja valudega on kursis praktiliselt iga kodanik. Vahetiitrid „Mina ja liiklus”, „Lubadest ja lollidest” ning „Vinge auto viib taevasse” liigendavad nelja autojuhi ja ühe mootorratturi arvamusavaldusi. Kuuleme-näeme neid erinevates olukordades – liikluses, rooli taga ja teeäärses kohvikus peatudes. Avanevad erinevad suhtumised liiklusesse ja teistesse liiklejatesse. Maanteest ja teeoludest rääkides leitakse, et pigem on see kaherealine külavahetee. Kiirust siin arendada ei saa, sest kiirusepiiranguid on liiga tihti. Arvustades teisi autojuhte ja nende sõidustiili, täheldatakse, et nn vana kooli sõitjad on ettevaatlikud, kuid aeglase reaktsiooniga, samas päris noored on agressiivsed ja ei oska ohte hinnata. Leitakse, et iga inimene polegi juhiks loodud ja juhiloa taotlemisel võiks kohustuslik olla ka IQ test.  Räägitakse ka sellest, et väikese autoga Tallinna-Tartu maanteel sõita on riskantne, aga uhked autod seevastu on teeliste seas respekteeritud, neist ei tahetagi eriti mööda sõita.

Märksõnad: auto juhtimine | autojuht | liiklejad | liikluskultuur | maantee | maanteeliiklus | mootorrattur | tankla | tee-ehitus | teeäärne kohvik | Vaata kõiki »