15.09.1980
Kallaste: See on S. Školnikovi kolmas film Tallinna teemadel : "Vana Tallinna katuste kohal", "Saiakäik" ja nüüd siis "Parem üks kord näha...", mis on lahendatud seekord vaatefilmi žanris. Selles laadis filme teeme väga harva, mäletatavasti viimase nelja aasta jooksul ainuke selles laadis. /---/ Peale selle on Tallinn linnulennult väga ilus. Aga nendele inimestele, kes Tallinnat ei tunne, kellel puudub see äratundmisrõõm? Tahaksin vaid loota, et ka nemad sellest filmist midagi leiavad. Kuid kindlam kui lootus olnuks hästi läbimõeldud dramaturgiline arendus või telg, mis organiseeriks, suunaks ja suurendaks vaataja huvi. Sellest aspektist jätab film soovida. Samuti on nagu materjal filmitud ehk liiga ühelaadiliselt. Rohkem tahaks kontraste, pealesõite, huvitavaid panoraame, tõuse, laskumisi vm. Teiselt poolt tuleb aga arvesse võtta, et kõik on võetud helikopterilt ilma ühegi lisaseadmeta, selles mõttes on see materjal iseendast hea saavutus. /---/
L. Laius: Film võib olla küll väljapeetud, tähendab helikopter, kuid mingi dünaamika võiks asjal juures olla. Tekitas mingit rahutust, pole nagu mingit kindlat süsteemi. Autoril ei ole endalgi selge, mis liinis liikuda. Oleks montaaži aluseks vähemalt mingi moment või printsiip. /---/
M. Dorovatovski: Palju häid stseene, hästi vaadatav, kuid üldkokkuvõttes ühinen Leidaga. Laulupidu ja sellega seotud lõpp ei rahulda. Tallinnat seostatakse rohkem udu ja vihmaga. Siin on pilt päikesepaisteline, ilus, tore. Dramaturgiline ülesehitus puudub.
/---/
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.1834, lk 80-82.
Heli Speek: „Etteheiteid ei vaja ka Semjon Školnikovi "Parem ükskord näha" (sts. ja op. S. Školnikov), mis vaatefilmina on omal kohal, kui vaid režissöör oleks ennast ja žanri rohkem usaldades loobunud materjali sidumisest helikopterist alla vaatava poisi näol - too mõjub paljunähtud reklaamvõttena.“ /---/
Speek, H. (1981). Tõusuteel ei kohtu kõik [Eesti dokumentaalfilmi arengust 1970 – 1980]. Sirp ja Vasar, 31. juuli, lk 10-11, 14.
Vaata lisainfot selle filmi kohta