Saarte värvid (2012)

Tootjafirma sünopsis

Võrratu visuaali ja erakordselt nauditava montaaži ning helikeelega film portreteerib erinevates maailma paikades tegutsevaid muusikuid, keda ühendab peale suure muusikalise ande nende saarerahva mõttelaad. Muhu saare saksofonist Villu Veski, Fääri saarte laulja Eivør Palsdottir ning Barak ‘Bird’ Levi Hawaiilt ammutavad oma loomingus inspiratsiooni kodukoha imelisest loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Film keskendub muusikas peituvale koha vaimule ja paneb kuulma eriomaseid nüansse, mida kodukoha loodus muusikasse kirjutab.
Allfilm, http://allfilm.ee/filmid/saarte-varvid/ (11.04.2013).

Filmi saamisloost

Režissöör Madli Lääne räägib filmi saamisloost ETV muusikasaaates „Mi“ ja Klassikaraadio saates „Kino, kino“:

http://etv.err.ee/index.php?05592747&video=3941#.UWb_6so2fSM

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1397423

Filmist kriitiku pilgugaTiit Tuumalu: „Aastaaegade imeilus vaheldumine, talv, kevad, suvi, sügis, neist igaüks justkui piltpostkaart, idülliline elu saarel koos traditsioonilise õlleteo, kargete värvide ja kustumatu loomingulise inspiratsiooniga. Elu on tõesti ilus, tahaks pärast seda hüüatada.
Ja miks ka mitte – nõnda positiivseid, entusiastlikke, igas mõttes ilusaid filme tehakse ju pigem vähe kui palju, neist on ikka puudus. Seda enam, kui üks sellistest suudab ühtlasi edasi anda midagi olulist ka muusika, selle sünni kohta. Selle kohta, kuidas kodupaik, keskkond, sellega kooskõlas olemine võib mõjutada ja õhutada inimesi midagi ette võtma ja looma.“
Tuumalu, T. (2012). Elu nagu lill. Postimees, 26. aprill, lk 17.

Immo Mihkelson: „„Saarte värve” on ladus vaadata. See on helge tooniga film. Jutustus toimib, operaator Rein Kotovi pildi- ja kaadrivalik ning montaaž on suurepärane ja mitmekordset kiitust väärt. Režissöör Madli Lääne idee nihutada saarte ja saaremuusikute teema Villu Veski isikust pisut ettepoole annab filmile teistmoodi fookuse. See võimaldab vältida kulunud kombel persooniloo rääkimist, kus iga käänaku taga varitsevad stampide ja klišeede karid. Ta on lisaks Villu Veskile küsitlenud ka Fääri lauljat Eivørit ja sealse muusika suurimat innustajat Kristian Blaki, samuti Hawaii muusikut Barak „Bird” Levit. Nende kõigini jõutakse Veski kaudu.“
Mihkelson, I. (2012). Villu Veski saared, nende värvid ja hääl. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 123-125.

Ivo Heinloo: „Just Veski oli see, kes viis kokku pealtnäha nii erinevad muusikud nagu Eivør Pálsdóttiri ja Barak Levi (rohkem tuntud küll hüüdnime Bird järgi). Eestiski mitmeid kordi käinud ja alati väga sooja vastuvõtu saanud Eivør on üles kasvanud Fääri saartel Gotha külas, kus nagu Islandilgi on väga suur kultuuriinimeste kontsentratsioon, käib viljakas ja intensiivne suhtlus ja loodud on suurepärased tingimused loometööks. Kaadrid Eivørist samblaste kaljude ja lammaste keskel Fääride vihmastes ja tuulistes oludes vahelduvad Muhu kadakate ja lumise talvega, Villu Veski igapäevatoimetustega. Hawaii muusikut Birdi näidatakse peamiselt stoilise rahuga oma maja ees istumas, välgumihklit klõpsutamas. Ka teda on Eesti publik siinmail esinemas näinud.
Lisaks on filmis fragmente Villu Veski kontsertide salvestustest festivalil „Juu jääb”. Eriti kujukana jäävad meelde kaadrid temast ja Tiit Kallustest puhkehetkel pärast väsitavat kontserti: tuleb tõdeda, et muusikategemine võib päris võhmale võtta.
„Saarte värvid” on just selline dokumentaalfilm, mis väärib näitamist ka rahvusvahelisele vaatajaskonnale.“
Heinloo, I. (2012). Kaks muusikafilmi ühel nädalal. Sirp, 27. aprill, lk 11.

Tõnu Karjatse kommenteerib “Saarte värve“ Klassikaraadio saates „Kino, kino“ (19:55-24:12): http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1409973