Põgus ülevaade Siberi elust antakse Severo-Baikalski ja Novõi Uojani näitel – linnad, mis ehitati taigasse eeskätt suure Baikali-Amuuri magistraali rajamiseks, aga ka Siberi loodus- ja maavarade ammutamiseks ja töötlemiseks. Kroonikakaadrid tutvustavad BAMile tulnud ehitajaid, ehitustöid mudas. Filmi kommenteerib autor Enn Leisson, kes kõneleb Siberi põlisrahva evengide asualade hõivamisest, hävingutest, mis kaasnesid BAMi ehitustega, võimust ja vaimust.
Tutvustatakse evengide kultuuri, põliseid tegevusalasid, jahipidamist. Pärast sunnismaisuse seadust elavad põlisasukad nüüd tüüpilises vene kolhoosikülas, näitena küla Ülem-Angara kaldal. Filmitegijad vestlevad lastega mänguväljakul, lasteaiakasvatajaga, kohalike elanikega. Evengi õpetaja jutt kinnitab eelkõnelnuid, ta räägib alkoholismist, mis on toonud sotsiaalse kaose, vaimse laostumise, inimesed on kaotanud olmekultuuri, isegi keele, võrdleb evengide usku ja kristlust.
Evengi naised räägivad kunagistest jahilkäikudest, naise osast jahil. Tegelikkus on, et traditsionaalsed valdkonnad nagu kalandus ja jahindus on jäägitult riigi monopol. Karusnahatööstus on rangete riigi reeglitega, inimestele ei jää midagi.
Filmigrupp käis külas jõekaldal paikneval evengi pere laagris, kus meespere kalapüügiga tegeles ning pikema helikopterisõiduga jõuti ka mägedesse põdrakarjuste hüti juurde. Vestlustes nende loodusrahva esindajatega koorub taas ja taas kurbus neilt äravõetud elupaikade kaotusest, looduse ja loomade, üldise elukeskkonna hävinemisest. Kirutakse BAMi elupaikade rüüstamise ja hävitamise pärast ja võimu, kuna „venelane on nüüd põtrade peremees“.
Helikopterilt paistavad Siberi maastikud ja käänulised jõed. Mägede taha on loojumas päike. Rongiaknast mööduvad mäed, tunnelist välja sõites Baikali järv. Evengi legend kurjadest vaimudest aitavad sel rahval elada.
Vaata lisainfot selle filmi kohta