Maad maatameestele (1940)

Maareform 1940

Balti vabariikides võimule upitatud nukuvalitsused olid petlikult lubanud, et põllumajanduse kollektiviseerimist läbi ei viida. Ometi teostati niinimetatud sotsialistlik maareform 1940. aasta sügisest kuni 1941. aasta suveni. Maaomanikelt võeti ilma mingi kompensatsioonita ära kogu maa, mis ületas 20 - 30 hektarit. Selle reformi läbi sai kahju Leedus umbes 10%, Lätis 15% ja Eestis 20% talunikest. Võõrandatud maa jagati maata sulastele ja popsidele. Leedus said 1940. aasta novembris umbes 75 000 maatameest ja väikeomanikku kokku 394 000 hektarit maad; Lätis said maad 52 000 popsi ja 23 000 väiketalu said seda juurde. Eestis oli uusmaasaajaid koos juurdelõikeid saanud väikemajapidamistega üle 40 000. Maareformi käigus laiali jagatud põllutükid olid pere ülalpidamiseks liiga väikesed (Leedus ja Lätis kuni 10 hektarit ja Eestis kuni 12 hektarit). Maareform kujutas endast vaid poliitilist manöövrit, eesmärgiga nõrgestada suurtalunikke ilma uusi mõistlikult majandatavaid talusid loomata.

Kui pärast Saksa okupatsiooni maareformi uuesti ellu viima hakati, siis polnud see enam ilmselgelt suunatud üksnes rikkamate talunike vastu, vaid ka niinimetatud "rahvavaenlaste" vastu, kelle all mõeldi perekondi, kust oli mobiliseeritud mehi Saksa sõjaväkke või kohalikku omakaitsesse.
Kahk, J., Tarvel, E. Agraarreform ja sundkollektiviseerimine, http://www.okupatsioon.ee/et/eesti-1940-1991/10-majandus (20.08.2011).