Pühad Petseris (1936)

Operaator Konstantin Märska kevadpühade filmimisest Petseris:

„Üldse filmimisel on petserlased võrdlemisi nõudlikud. Isegi kerjused kloostriväraval pöörasid seljad kaamera poole, ega nõustunud oma nägusid näitama enne, kui olin neile annud kaks korda mõned kroonid, mis nad jagasid vennalikult. Ka pandi mind luku taha üles kloostri aeda – et väljapääsemiseks peaksin maksma. Kelladehelistamise filmimiseks torni pääsmise eest tuli jälle anda kõlisevat.
Ristikäigust osavõtjad, kui kuulsid mu pisikaamera surinat, mille küll peitsin kaenla alla, tegid ka vihaseid nägusid. Kuid nende suhtes on see mõistetav: on nad ju kõik usklikud inimesed ja peavad nende toimingu „segamist” jumalateotuseks.”
Filmikaameraga Setumaal (1936). Päevaleht, 26. apr, lk 6.

Petseri (Petseri vald, Petserimaa) kuulus aastail 1920-1945 Eesti Vabariigi territooriumi alla. Eesti ja Venemaa piiri sundmuutmisega liideti 1945. aastal vastloodud Pihkva oblastiga ja sai sealse Petseri rajooni keskuseks.

Petseri klooster - vene õigeusu mungaklooster, mis on asutatud 1473. aastal. Tähtsaimad arhitektuurimälestised on Suur kellatorn (1523), Blagoveštšenskaja kirik (1541) ja Nikolai kirik (1565), barokne Pokrovskaja kirik (1759) ja klassitsistlik Mihhaili kirik (1818-27). Märkimist väärivad ka Püha Värav (1565) ja selle juurest algav Veretee. Olnud 16. sajandist 18. sajandi alguseni tähtis eeltugipunkt Venemaa võitluses Liivimaa Ordu, Poola ja Rootsi vastu.
Eesti entsüklopeedia (1994). 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 281-282.