Veeremängutee avamine (1936)

Toonasest ajakirjandusest

"Pühapäeval peeti Pärnus Eesti Veeremängu Liidu korraldusel teised üleriiklikud veeremänguvõistlused suvel. Visked toimusid Pärnu Endla ja Kodanikeklubi veereteel, kus kummaski tuli heita a 30 palli. Osavõtjaid oli 43, neist Pärnu Keegelklubist 30, Tallinna Garnisoni Veeremänguklubist 5, Tallinna Veeremänguklubist 8 ja Narvast 1. Võitjaks tuli pärnulane S. Levin 565 silmaga ja võitis Pärnu ärimehe H. Kulli rändauhinna esmakordselt, mida üldse tuleb kaitsta 3 aastat... Tallinna Garnisoni Veeremänguklubist oli parim E. Pild 564 silmaga."

Üleriikliku veeremänguvõistluse võitis pärnulane S Levin (1936). Päevaleht, 26. juuni, lk 6.
Üleriiklikud veeremänguvõistlused Pärnus (1936). Postimees, 25. juuni, lk 6.

Praegusest ajakirjandusest

"Spordiala nimi on tulnud saksa keelest - kegel, Eestis kasutatakse ka nimetust veeremäng. Veel sajandi alguses mängiti Euroopas pöökpuust kuulidega, mis kaalusid 3 kuni 4,6 kg, nüüd on kasutusel üksnes tehismaterjal.
Paarikümnemeetrise veeretee otsas seisavad rombikujuliselt 9 kurikat (jutt on euroopalikust, sportlikust keeglist). Kui need õnnestub ühe viskega maha lüüa, siis Ihastes kõlab sellise õnnestumise puhul kellamäng.
Veeremängu (keeglit) tuntakse Euroopas juba keskajast, Eestis märksa hiljem. Meil asutati veeremänguliit 1931, selles organisatsioonis oli 1930ndate aastate keskel üle 700 liikme."
Lään, I. (1996). Tartus on nüüd keegliklubi. Postimees, 29. juuni.