Kaitseliidu Tallinna maleva eskadroni suured suusavõistlused. Skijöring hipodroomil pühapäeval 10. märtsil (1928)

Mis on skijöring?

See Norrast tulnud sõna tähendab praegu palju erinevaid harrastusi. St. Moritzis suurim tõmbenumber on suusatajate võidusõit galopihobuste (tavaliselt täisvereliste) taga. Hobune veab suusatajat kummitrossiga, mis on kinnitatud viimase vöö külge, suusataja juhib hobust ohjade abil ise, ratsanikku seljas ei ole. See on kõige põnevam, ohtlikum ja väidetavalt St. Moritzis leiutatud ning seal esmakordselt peetud võistlus. Esimene selline sõit toimus 1. märtsil 1906. Starti lastakse korraga 12 võistlejat.
Lihtsam on võidusõit, kus hobust juhib ratsanik ja suusataja peab hobuse taga vaid jalul püsima. Sellist meelelahutust pakuvad paljud talikuurordid. Seda peetakse ka üheks haflingi tõugu hobuse ellujäämise šansiks — turiste suuskadel ringi vedada. Muide, ka eesti hobusele võiks selline töö sobida ja Saaremaa randu mööda hobuse taga rännata oleks jälle midagi, et turistil ega eesti hobusel igav ei hakkaks.
Ainult et koerad võivad konkurendid olla, sest maailmas on igasuguste koerarakendite spordis jõutud juba maailmameistrivõistlusteni. Vähem võistlusena, pigem lihtsalt matkamisena harrastatakse suurte rakendite kõrval ka ühe koera jõul liikumist ja just seda tuntakse skijöringuna rohkemgi kui hobuste abil suuskadel liikumist.
Soomes on taaselustatud veel kunagi Soome ratsaväes harrastatud ala nn hiihtoesteratsastus (tõlkes ehk suusaratsatakistussõit). Selles ületab ratsanik kuni 100 cm takistusi, vedades samal ajal järel suusatajat, kelle jaoks on takistuste kõrval trampliinid, kust tema siis omakorda hüppeid teeb.
Hobusega lumel: saanisõit ja skijoring (2009). Maaleht,  21. dets.
(Artikli allikas: Kogumik “Ratsanik ja hobune”. 2002).