Uuele põhiseadusele allakirjutamine Kadrioru lossis (1937)

Rahvuskogust

Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 18.02 - 18.08.1937. aastal.
Rahvuskogu nähti ette kahekojaline. Esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isikuvalimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Põhiseaduse väljatöötamiseks nähti ette kuus kuud arvates Rahvuskogu kokkuastumisest.
Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. Rahvuskogul oli samuti volitus vastu võtta põhiseaduse elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus, Riiginõukogu kujundamise seadus, Vabariigi Presidendi tasu seadus ja Üleminekuaja seadus.
Iga Rahvuskogu liige andis oma kohuste täitmisele asudes 18. veebruaril 1937 järgmise pühaliku tõotuse:
"Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele – Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus."
Rahvuskogu, http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuskogu (06.07.2011).

Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk asutati Riigivanem Konstantin Pätsi poolt 14. augustil 1937. Märk oli tunnustuseks 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmises osalenud isikutele. Märke annetati kahes järgus kokku 149, neist I klassi märke 32.

Rahvuskogu Esimese Koja esimees Jüri Uluots
Rahvuskogu Teise Koja esimees Mihkel Pung
Vabariigi Valitsus 21.10.1933 - 09.05.1938
Riigivanem - Päts, Konstantin kuni 24.01.34, peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.34-03.09.37, riigihoidja 03.09.37-24.04.38
Välisminister - Seljamaa, Julius kuni 02.06.36
Välisminister - Akel, Friedrich Karl alates 02.06.36
Kohtu- ja siseminister - Müller, Johan kuni 25.08.34, kohtuminister alates 25.08.34
Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) alates 25.08.34, peaministri asetäitja alates 27.08.34
Põllutööminister - Talts, Nikolai
Majandusminister - Selter, Karl
Haridusminister - Kann, Nikolai kuni 11.05.36, sotsiaalminister kuni 16.03.36
Haridusminister - Jaakson, Aleksander alates 11.05.36
Sotsiaalminister - Kask, Oskar alates 16.03.36
Kaitseminister - Lill, Paul
Teedeminister - Sternbeck, Otto kuni 25.08.37
Teedeminister - Viitak, Nikolai alates 25.08.37

Isikuid

Johan (Juhan) Müller (22.10.1889 Viljandi – 03.11.1981 Toronto). Kohtuminister 25.08.1934–09.05.1938.
Johan Müller, http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Müller (06.07.2011).