Talvelõbud kaunis Viljandis (1937)

Viljandi

Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Sellega seoses valmis siin 1911. aastal ka veetorn, mis on tänaseks restaureeritud ja kohandatud vaatetorniks. Tornist avaneb kaunis vaade kogu linnale.
Viljandi raekoda on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas. Hoone on ehitatud 1768-1774 ning kuulus algselt advokaadile ja linna justiitsbürgermeistrile Johann Nicolaus Ottole. Kellatorn ehitati majale 1838, mil hoone oli juba linna omanduses.
Tänase Viljandi üheks tähelepanuvääsemaks arhitektuurimälestiseks on keskaegse päritoluga ordulossi varemed. Üle kahesaja aasta ehitatud ja moderniseeritud ordulinnus kujunes aja jooksul poliitiliselt ning majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residentsiks.
Viljandi Vabadussõja mälestussammas avati 19. septembril 1926.
Pauluse kirik ehitati linna 19. sajandi keskel, mil moodustati eraldi linna- ja maakogudus. Aastast 1866 on kirikus K. C. Andrease altarimaal "Kristus ristil" ja G. Knaufi orel.
Viljandimaa turismiinfokeskus, http://www.viljandimaa.ee/turismiinfo/?lg=est&mod=7&leht=2&pknd=Viljandi%20linn (22.06.2011).
Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabadussõja_mälestusmärkide_loend (22.06.2011).

Toonasest ajakirjandusest

"Sammas asub Viljandis uue lossi juures, endises Viljandi mõisa aias, uue Eesti Panga ehitatava maja läheduses. Samba alus on raudbetoonist. Samba esiküljele on kinnitatud üksikutest tähtedest: "1918-1920 Eesti vabaduse eest langenuile." Eesti Panga poolsele küljele:  "Eestimaa, su mehe meel pole mitte surnud veel." Lossipoolsele küljele: "Kutsu! Ma tõusen ka hauast, kui vajad mu abi, kodumaa!" Tasuja puiestee poolsele küljele: "Nende mure muljutused, nende piina pigistused kostku meile kustumata." Pronkskujud mälestussambal on valatud Itaalias prof. A. Adamsoni juuresolekul."
Langenud vabadusvõitlejate mälestussamba avamine (1926), Päevaleht, 19. sept, lk 7.