Vabadusristi Vendade austamisparaad Tallinnas (1937)

Vabadusrist

Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919. aastal iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Vabadusristil on kolm liiki:

sõjateenete eest (I liik)
isikliku vapruse eest (II liik)
tsiviilteenete eest (III liik).

Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas.

Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati Vabadusristi päeva. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka vabariigi aastapäev, otsustati Vabadusristi aastapäeva alates 1931. aastast tähistada 3. jaanuaril (Vabadussõja lõpu päeval). Alates 1934. aastast võeti Vabadusristi aastapäevaks Taevaminemispüha, mis on liikuv püha maikuus.

Saksa Ordu ordumeistri lipult võetud risti-motiiv ja Soome Vabadusristilt (Karjala vapilt) võetud kujund, soomustatud käsi mõõgaga, olid väidetavalt Nikolai Triigile Eesti Vabadusristi kujundamisel eeskujuks.
Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna osadele isikutele anti ka mitu vabadusristi, on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130.

Vabadusrist, http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadusrist (28.06.2011).
Kaitseministeerium - Vabadusrist,  http://www.mod.gov.ee/et/vabadusrist (28.06.2011).