Paraad Vabaduse väljakul tõeliselt nõukogulikus vaimus, tankide ja punalippudega.
Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamine on probleem: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu kodanikud on kardinaalselt eri meelt. Tallinna linnavalitsus küll keelas paraadi kesklinnas, kuid sellest hoolimata paraad toimub. Kodurahu huvides laseb linnavalitsus paraadil toimuda, lootes, et see jääb viimaseks. Kesklinn piiratakse raskete masinatega ümber, Tõnismäel seisavad suured autod, sõdurid tänaval on valvel, et keegi ei saaks takistada traditsioonilise paraadi toimumist. Linnavalitsuse hoonel lehvib Eesti lipp. Rahvas tänaval sõdurite selja taga jälgib sündmusi. Üks mees, Ilmar Kesa alias Johannes Franciscus Kesa, seisab ristmikul valget risti kandes. Vabaduse väljakule on püstitatud tribüün, millel kõrgemad sõjaväelased jälgivad paraadi: liiguvad nõukogude mereväelased, dessantväelased, tankid. Pärast sõjaväelise osa lõppu marsib rahvas. Interrindelaste eesotsas lonkab Jevgeni Kogan. Siiski marsivad kolonni lõpus, pärast sõjaväelasi, tanke ja töölisklassi, ka vene demokraadid leinalippude ning okastraadist pärjaga. 7. november on neile pigem leinapäev. Okastraadist pärg on plaanis asetada Lenini ausamba jalamile.