Miriami teatriseiklus (2007)

Filmi reklaamlause

Ime sünnib teatris!

Režissööri nägemus

Priit Tender: "Selle Miriami osa puhul on tegemist klassikalise tubateatriga, kus lapsed koos kanaga vaatavad etendust, mida esitavad nende vanemad. See asjaolu tuleb välja aga alles filmi lõpus, sinnamaani usuvad nad jäägitult, et tegemist on päris-Punamütsikese ja päris-Hundiga. Olulisel kohal on tegelaste omavahelised suhted - Punamütsike versus Hunt (isa ja ema) ning lapsed versus näitlejad (ennekõike Hunt-isa). Seega on filmi teiseks plaaniks tegelikult peresuhted ehk kõik see, mis toimub näitemängu varjus.
Filmi lõpus kukuvad väikevennale ette isa prillid ja Miriam proovib pähe ema baretti, mis on talle küll suur ja langeb silmadele. Seeläbi laiendame teatri mõistet elule enesele - tegelikult "mängivad" lapsed elus ju mitte Hunti ja Punamütsikest, vaid ennekõike oma vanemaid. Vanemad aga... no nemad mängivad enamasti direktoreid, torumehi, sekretäre - ent vahel harva ka Hunti ja Punamütsikest.

Tubateatri kujundus erineb suuresti olemasolevast Miriami kujundusest. Hundi ja Punamütsikese kostüümid on robustsed, kodukootud ja kõikjalt paistavad õmblused. Hundi puhul on näha mõningaid mehaanilisi elemente - see on ju ikkagi isa poolt tehtud. Punamütsikese puhul domineerib seevastu naiselikum joon. Dekoratsioon on papist ja primitiivne (ilmselt jällegi isa toodang)."
Allikas: Nukufilm

Miriami lugude saamisloost

2003. aastal alanud Miriami-lugude eesmärk oli teha lastele ja nende vanematele inimliku energiaga laetud lugusid, millest ei puuduks fantaasiast sündiv rõõm.

Kellele?
Filmi sihtgrupiks on peamiselt eelkooliealised lapsed, kelle kodumaal sajab tihti vihma ning kes kaminasse vaatamise asemel käivad kinos!

Mida need filmid lastele annavad?
Ootamatud sündmused, mis vahel külvavad segadust ning mida elu inimese teele tihti toob - leiavad alati lahenduse, kui olla ümbritseva ning kaaslaste suhtes tähelepanelik ning hoolitsev...

Mis teeb need filmid omapäraseks?
Neis ei ole midagi üleloomulikku. On vaid tavaline neljast inimesest ja kanast koosnev perekond oma igapäevaste väikeste toimetamiste ja juhtumistega. Nii nagu see elus on olnud ja ikka on.
Ainus, mis selles peres on tavapärasest teisiti - Miriami sõbraks on inimlikustatud iseloomujoontega kana. Neid kana iseloomujooni võib pidada tegelikult täiskasvanulikult asjaliku Miriami lapselike iseloomujoonte peegelduseks.

Miriami iseloomustus
6-aastane Miriam on eelkooliealine laps, kes oskab juba natuke lugeda ja kirjutada ning ning mõistab enese eest igati hoolt kanda, sest varsti tuleb ju kooli minna. Kuid kohati, tänu oma lemmiklooma kana soovidele ning ettearvamatutele toimetamistele, on Miriam sunnitud käituma kui lapsevanem. Tema võtab enda peale vastutuse ettevõetud asjade lõpuleviimise eest. Ta on alalhoidlik ning tähelepanelik ja hoolitsev ümbritseva suhtes, mõistab aimata teiste soove ning vajadusi ja üritab neid ka jõudumööda täita.Teatud situatsioonides on see Miriami nõrkuseks - ta on mängukaaslaste (kana ja väikevend) poolt mõjutatav, kes oma tujude ja hetkeemotsioonide ajel midagi pähe võtavad ja millel on vahel ettearvamatud tagajärjed. Kuid Miriamil on ausust olla vastutaja. (Miriam on 3-liikmelise kamba vanima liikmena "tarkuse" ja "mõistlikkuse" kahastus, võttes vanemate äraolekul üle nende rolli.) Miriam on vahel ka veidi uje - see omadus on päritud isalt...

Kana iseloomustus
Kana on lapsemeelsuse kehastus.
Kana on "käivitaja" - tegevusahela ellukutsuja...
Kana on Miriami kohatisele ujedusele kalduvale iseloomule vastupidiselt hüperaktiivne ning tasakaalutu ning seetõttu pidevalt pere tähelepanu keskpunktis. Kana on ettevõtlik ning kui ta ei suuda ise midagi hästi ellu viia, siis üritab ta tegevusse kaasa tõmmata Miriami. Kana kummalised, vahel melanhooliastki tingitud soovid panevad liikvele Miriami, kes sõpra üritab aidata. Kana on vahel ka unistaja ning Miriam, kes samuti kaldub unistama, mõistab kana tundeid ja soove ning üritab neid täita. Sellest tulenevalt käivitubki sekelduste ahel, mis vaatamata ebamugavatele situatsioonidele lõpeb siiski positiivselt.

Väikevend
4-aastane väikevend on Miriami ja kana kõrval kolmas peategelane, kes on haaratud erinevatesse tegevustesse. Ta on hakkaja ja positiivne tüüp, kes on virisemata nõus kõiges kaasa lööma ning abistama.

Isa-ema
Isa ja ema moodustavad kõrvaltegelaste paari, kelle suhtes on lastel suur respekt.

Allikas: Nukufilm

Katkeid intervjuust Mait Laasiga:

Kuidas Miriam sündis? Oled öelnud, et sinu tütre Laura sünd oli ka üks lastefilmisarja käivitamise põhjustest.
Laura sünd oli kindlasti üks motivaator. Paljudel Nukufilmi stuudio töötajatel olid sel ajal väikesed lapsed kodus või kohe ilmavalgust nägemas, ehk seetõttu oli ka stuudiol sisemine soov ja valmisolek teha lastele suunatud filmi.

Alguses pusisin ise filmi teemade kallal ning plaan oli need teostada lamenukk-tehnikas. Esialgu mõtlesime teksti edastada lauluna, siis pöördusingi Leelo Tungla poole, kes tuli lahkelt appi.

Kas ilma dialoogita lood olid kohe plaanis?
See, et me dialoogi ei kasuta, oli algusest peale selge. Küll aga palusime Leelol kirjutada laulusõnad, mis pidid loo kulgemist toetama, ja et lastelgi oleks tore kaasa laulda. Kuid see oleks komplitseerinud filmi levitamist – tõlkimist jne. Siis loobusimegi lauludest. Hiljem liitus meiega Peep Pedmanson, kes ideedest ja tekstidest kirjutas stsenaariumid kokku. Omaette eesmärk oli seegi, et Miriamit saaksid lavastada eri režisöörid.
/---/

Kuidas stuudiol endal ootused olid – et teeme umbes 20 filmi valmis, siis saab seriaali maailma telekanalitele müüa? Festivalidel käis ju iga osa eraldi.
Sarja pilootosa valmistamiseks saime Euroopa Media programmist toetust aastal 2004. Miriami filmid on olnud nõutud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja minu teada on neid päris hästi müüdud ka telejaamadele. Sari valmib tavapärasest kauem, film filmi haaval, vastavalt EFI ja Kulka võimalustele seda toetada. Meie nukufilmid on pigem kvaliteetkäsitöö ja nende tootmine suurtes kogustes – nagu näiteks Cartoon Network sooviks – meie oludes üsna keeruline. /---/

Loe tervikintervjuud:
Tõnson, M. (2014). Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Nukufilmi Miriami lugude DVD]. Eesti Ekspress, 30. jaan, lk 54

või tasulisest digilehest:
Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu - Eesti Ekspress

Miriami-lugude levikust

Produtsendi kommentaar: „Seni valminud Miriami lood on saanud väga hea vastuvõtu väikeste vaatajate hulgas. Kogu seriaali ja eraldi osade näitamisõigust on müüdud mitmetele üritustele ja telejaamadele väljaspool Eestit. Eriti populaarsed on need eri riikides lastele korraldatavatel workshop'idel tutvustamaks animatsiooni ja selle tegemist erinevatel lastenädalatel alates  juba lasteaiaealistest lastest. Lisaks on Miriami lugude filmid valitud tähtsamatele lastefilmide festivalidele. Samuti on üksikuid osi Miriamist erinevad festivalid valinud välja oma tutvustava DVD jaoks.
Oleme sõlminud lepingu Network Ireland Television'iga seriaali levitamiseks. Näiteks on Miriami-sari jõudnud nüüd ka Argentiina vaatajateni.
Koostöös Eesti Päevalehega kirjastati raamatud "Miriami lood", "Miriami värviraamat" ja "Miriami nukuraamat"; 2010. aastal ilmus viieosaline raamatusari "Miriam ja loodus" ning Miriami kalender ning lasti välja DVD Miriami filmidega tiraažis 3000. Koostöö Eesti Päevalehega jätkub, kavas on uusi projekte.“
Allikas: EFI

Filmist meedias

Märt-Matis Lill on “Miriami teatriseikluse” puhul tegutsenud üsna Hollywoodi reeglitest lähtuvalt, mis tundub säärase pealtnäha lihtsa lastefilmi puhul sobiv mudel. Optimistlikke põhiteemasid ilmestavad täpselt tegevusjoonisesse pikitud kontrastsed instrumentaaltörtsud. Süžees põimuvad punamütsikese ja Miriami liin muusikas otseselt ei eristu.
Mölder, M. (2007). Muusika liikuva pildi ikkes või vastupidi? [Eesti nukufilmid muusikateadlase pilguga: "Laulud kevadele", "Just nii!", "Nõiutud saar", "Klaasikillumäng", "Kleit", "Miriami teatriseiklus",  "Lõpuõhtu"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 3. mai, lk 4, ill.

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille “Miriami teatriseiklus” tekitas ennekõike segadust nende inimeste peas, kes Tenderi senise loominguga juba tuttavad olid. Uus film oli üsna sisuvaba ja lihtsakoeline lugu perekonnast, kes kodus teatrietendust annab. Loo lihtsuse mõte on aga selles, et erinevalt Tenderi varasematest töödest pole Miriami lood mõeldud täiskasvanutele, vaid päris väikestele lastele.
Priimägi, T. (2007). Muusika mängib nukkudega. Sirp, 20. apr, lk 15.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Nukufilmi „Miriami lood“ on sarja 19. DVD, ilmunud 06.02.2014. Sellel on järgmised filmid:

Miriami jõulupäkapikk (2003)
Miriam mängib peitust (2004)
Miriami pesakast (2006)
Miriami teatriseiklus (2007)
Miriami piknik (2007)
Miriami värvid (2008)
Miriami katkine pilt (2009)
Miriami rohelised täpid (2012)
Miriami köögikombain (2012)
Miriami tuulelohe (2013)