Päikeselill (2011)

Tekst filmilindilt

Eestis on üle 100 000 puudust kannatava inimese.
Nendest 20 000 on lapsed.
Toidupank ja selle vabatahtlikud aitavad iga kuu kuni 1000 inimest.
Piet kuulutati Aasta Kodanikuks.
Toimetulekutoetus Eestis on 76.70 eurot.

Režissööri idee

Režissöör Jaanis Valk: „Olles hingelt sotsialist, tekib minus ääretu kurbus, kui ma näen, kuidas vaesema elanikkonna vajadused unustatakse järsult kapitalismi pööranud väikeriigis ära. Päevast-päeva räägitakse elanikkonnale, kuidas see peab olema rikas, edukas ja kuulus. Inimeste sotsiaalne kihistatus pole küllap aga mitte ainult selle Läänemere kaldal asuva väikeriigi mure, vaid kõikide postsotsialistlike riikide tänapäeva reaalsus. Majanduslikud probleemid terves Euroopas on seda kõike veel rohkem võimendanud. Üritatakse kuvada väljaspoole kuvandit endist, kui kõige innovatiivsemast riigist, samal ajal peidetakse pea liiva alla sotsiaalsete probleemide ees. Et mitte ära unustada lihtsaid inimesi ning inimesi, kes neid ära unustanud pole - selleks saigi see film ette võetud.“
EFI andmekogu

Filmist kriitiku pilguga

Tarmo Teder: „Režissöör Jaanis Valk tegi „Päikeselille”, mida nimetatakse sotsiaalseks dokumentaalfilmiks, Toidupangast ning selle nähtuse „maaletoojast” Piet Boerefijn’ist, kelle abil nii mõnedki eestimaalased saavad lohutust ja abi oma päevades. Ülesehituselt /---/ püüab film haarata nii isikut kui selle üht lugu. Päikeselilles” on selleks looks laiem sotsiaalne probleem, mis tuuakse selge sõnaga välja alles enne lõputiitreid: Eestis on üle 100 000 puudust kannatava inimese, kellest 20 000 on lapsed, aga Toidupank suudab iga kuu aidata kuni 1000 inimest. Tekib küsimus, kas me elame mingis näljavabariigis. Kuhu aga jäid need tuhanded nälginud näod? Filmis ei näidatud neist ühtegi. Oli ainult tänulikke pakihaarajaid.

Uimaselt käivituva filmi teises kolmandikus alles lastakse aktsendiga kõneleval mehel selgemini rääkida meie toitumise vaegusest. Varem võib ainult filmi andmetega tutvunud vaataja teada, et see aktsendiga mees on toidukogumise käimatõmbaja, kes tunnistab, et tal on siin palju lihtsam kasulik olla kui Hollandis, kus ta teeniks niisama istudes rohkem kui siin töötades.
/---/
Vaatajana hakkan uskuma, et siin on orjade maa ja ühe orja eesmärk on teise orja orjastamine.
/---/
Tekkis tunne, et vormilt amorfne film viskas vaaataja ette hulga teri, mida peab ise hoolikalt üles nokkima ja mõttekalt läbi mäluma.“

Loe arvustuse tervikteksti:
väikese juubeli künnisel ehk eesti lood 2011 i - Teater. Muusika
Teder, T. (2012). Väikese juubeli künnisel ehk Eesti lood 2011, I [2011. aasta „Eesti lugude” kuus lühidokumentaali: „Kartuli wabariik”, „Reis”, „Elu lainetel”, „Päikeselill”, „Puhkus Siberis” ja „Andy astub üles”]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 98-110.