2009. aastal möödus teoloogi, luuletaja ja teadlase Uku Masingu sünnist sada aastat. Stuudios Estinfilm valmis Masingu sünniaastapäeva äramärkimiseks DVD kogumik “Uku Masingu maastikud”, mida esitleti Rahvusraamatukogus.
Eesti Rahvusringhääling: „Esmakordselt on eraldi DVD-l lisatud valik filmi lähtematerjale – Uku Masingu kirjad lapsepõlvekoju ja ta loengute helilindistused, tervik-intervjuud ja kolme filmi tekstid. DVD-le on jõudnud dokumentaalfilmid “Kitsas rada keset metsi”, “Inimesepoeg Valgel Laeval” ja “Surm on öömaja põllul” ning lisamaterjal “Uku Masingu antoloogia”. Filmitriloogia idee autor ja stsenarist on Mikk Sarv.“
Rahvusraamatukogus esitletakse Uku Masingu sünniaastapäeva puhul DVD-d (2009). ERR, 22. aprill.
Uku Masing 11.VIII 1909 - 25.IV 1985 teoloog, luuletaja, teadlane, polüglott, 20. sajandi targim eestlane, jättis meile hämmastavalt rikkaliku ja vastuolulise pärandi. Üle 30 Masingut tundnud inimese aitavad filmi tegijatel kaardistada ja mõtestada Uku Masingu maastikke. Esmakordselt on eraldi DVD-l lisatud valik filmi lähtematerjale - Uku Masingu kirjad lapsepõlvekoju ja ta loengute helilindistused, tervik-intervjuud ja kolme filmi tekstid. Uku Masingu isiksuse ja loomingu puudutus ei jäta kellegi maailma endiseks.
Uku Masingu maastikud, DVD.
Mida see töö ja kogemused Teile andnud on?
Uku Masingust filmi tegemine ei olnud töö, see on elamise viis. Ta tõi kaasa tohutu lugemiskoormuse – lugesin Anneli Sepa Uku bibliograafia käsikirjas näpuga järge vedades kõike. Mõjutasid ja suunasid Toomas Pauli, Haljand Udami, Arne Hiobi, Jaan Kaplinski, Linnart Mälli, Oskar Looritsa, August Annisti artiklid, aga ka Rabindranath Tagore, William Blake’i ja Nikolai Roerichi luule. Ühesõnaga – õppisin tähtsa ja tühise vahel vahet tegema.
Millisena näete Masingut täna, on ta hõlmatav?
Oma olemuselt renessansiaegne külluslik loojanatuur, kes sattus elama 20. sajandisse ning kuulub luuletaja ja mõtlejana 21. sajandi tippude hulka meie eestimeelses ja -keelses kultuuris. On ju enamik Masingu raamatuid ilmunud sellel sajandil. Meelelahutusest ja pealiskaudsusest tiine aeg ei soodusta, aga õnneks ka ei takista süvenemist. Juhuslikult kuuldud mõte võib mõne noore tuua Masingu-maile ja siis peavad huviväärsused valmis olema, teiste hulgas audiovisuaalsusega harjunud uudishimulikule ka film Ukust. Masing kurtis kaugust kahe inimese vahel – ainult see müstiline tunne, mis seob kahte inimest ja mida me vahel armastuseks nimetada tihkame –, see viib teise inimese mõistmiseni ja armastades hõlmamiseni.
Millised on Teie enda Masinguga seotud ettevõtmised tema juubeliaastal?
Mooramaamees on oma töö teinud ja filmitriloogia õnnelikult DVDdel. Usun, et kui film endale igavikku ei leia, siis algmaterjalide DVD teeb seda. Üle kolmekümne intervjuu täismahus, 17 tundi heli ja 12 tundi videot, üle kuuesaja lehekülje tekste. Dokumente ja kirju kodustele. Lihtsalt öeldes on see maailm, mida iga filmitegija peab üles ehitama, enne kui ta saab midagi monteerima hakata, ja see kõik hajub, kui film valmis saab.
Nüüd on vähemalt osa sellest plaadi peale saanud. 30. aprillil 1999. aastal oli esimene filmimine – talgud Eino talu alleel ja õhtu Evald Saagi mälestustega. Kokku võttes võiks öelda aitüma Taevaisale ja hea, et niigi läks!
Huviga jälgin Külliki Kuuse Uku Masingu eluloolise albumi koostamist. Mõneti meenutab see filmi monteerimist, kuigi lähtematerjalid ja kontseptsioon on teised. Jõudsime peaaegu üheaegselt Masingu manu – tema Masingu arhiivi korrastama, mina filmiks materjali koguma. Tõele au andes on kaks inimest need kümme aastat mu kõrval olnud – Enn Säde ja Külliki Kuusk – üks valvamas, et see kõik ka ühe normaalse filmi mõõdu välja annaks, ja teine, et filmitriloogias kajastatud seosed faktidega kaetud oleksid.
Olge te kõik tänatud Masingust puudutatud inimesed!
Paenurm, M. (2009). Killuke Masingut koos kommentaariga [intervjuu Vallo Kepiga]. Eesti Kirik, 13. mai, lk 6.
Vaata lisaks:
Teinemaa, S. (2012). Vastab Vallo Kepp. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 5-7.
Andres Laasik: „Plaatidesse pandud filmide puhul on suur väärtus materjalides, mis on lisadena teosele liidetud. Siinsel plaadil on need lisad nii olulised, et neist peab põhjalikumalt juttu tegema. Kogu see varamu on saanud alapealkirja „Valik filmi lähtematerjali” ning sisaldab video-, audio-, teksti- ja pildifaile. Helifailide hulgas on aastast 1962 pärit neli usuteaduse instituudis peetud Masingu loengut. Videomaterjalis on enamik filmiski esinenud kommenteerijaid, kuid juba mahukama jutuga.“
Laasik, A. (2009). Sisepagulase metafüüsiline jälg. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 27. juuni, lk 8.
Kultuuripreemia 2009. aasta loominguliste saavutuste eest,
preemia suurus on 150 000 krooni:
Vallo Kepp (filmid „Uku Masingu maastikud” ja „Üheteistkümnes kiri”).
Kultuuriministeerium, http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x59x797 (8.07.2013).
Vaata lisainfot selle filmi kohta