Peaosa (2013)

Filmiüliõpilase Doris Tääkeri lühimängufilm viib sügavale ühe tudengineiu alateadvusesse, kus mõtted esitavad neiule suurema väljakutse kui ükski ülikoolis õpitud teadmine seda kunagi teha võiks.

Marleen (Jaanika Arum), kaunis, noor ja küllaltki omanäoline tütarlaps ootab anonüümsete üliõpilaste keskel loengut. Ta jutleb facebookis, kohendab peeglikeses juukseid ning on üleüldse iseendast hõivatud. Parajasti saabuv uus psühhoanalüüsiprofessor tõmbab aga tähelepanu endale. Berthold Meister (Üllar Saaremäe) on karismaatiline ja kahtlane ühtaegu, tume, sirge ja sügava mahlase hääletämbriga. Tutvustades kursuse üldiseloomu, räägib professor loengu lõppedes haruldastest praktika võimalustest. Kui teised õpilased on väljunud, läheneb Marleen entusiastlikult professorile, huvitatuna tema praktilistest ülesannetest. Meister selgitab talle, et on öövahetuse ja kahepäevase praktika valik, millest viimane on kahtlemata raskem. Marleen, kes soovib näidata oma entusiasmi ja sügavust, paneb end loomulikult kirja pikemale sessioonile ja lahkub õnnelikult professori antud juhiskirjaga, millel salapäraselt kirjas vaid aeg, koht ja sõna ‘kohtumine’.

Müstilisele kohtumisele jõudes, on Marleen segaduses ülesande eesmärgi suhtes. See on maagiliselt muinasjutuline kohvik, kus mängitakse taustaks teatrit ning teda ootab keegi kena noormees. Kõlaks justkui kohtinguna. Nii tutvub Marleen Miikaeliga (Hendrik Toompere Jr. Jr.), kes näeb välja värske, puhas ja rahulik. Vestlus muutub sõbralikuks ja sügavaks väga kiiresti. Marlene leiab Miikaeli olevat justkui mõne üliinimese. Siin on keegi, kes on teinud rahu elu, surma, emotsioonide, pisiasjade ja igapäevaga siin maailmas. Marleenile tundub, et Miikaelis võib olla koguni elu saladus. Lahkudes kohtumiselt armununa, on Marleen avastanud pealispindsuse asemel idealistliku sügavuse võimaluse. Ta ootab järgmist päeva väga.

Saabudes teisele praktikaülesandele tehasehoonesse määratud kohas ja kellajaajal, juhatatakse Marleen suure aknaga ruumi. Akna taga on teine tuba, mille keskel suur tool ja aparatuur. Läbi akna näeb Marleen kuidas arstid toovad sisse Miikaeli, kes pannakse istuma. Marleen hakkab paanitsema ja samal ajal kui ta püüab akent lõhkuda, saabub professor Meister, kes ütleb, et ta oli ju Marleeni hoiatanud, et kahepäevane osa on raskem. Nii selgitab professor talle, et inimesed kes vaid hukkamisele tulevad, saavad sellega suhteliselt hästi hakkama. Miikael, rahulik ja ilus nagu ennegi, hukatakse samal ajal elektritoolil.

Marleen ärkab uuesti loengusaalis. Üsna igav ja keskpärane professor Meister räägiv eutanaasia ja enesetapu vahelistest seostest, laiali on jagatud näited üksikjuhtumitest. Marleeni laual on leheke: “Väljapääs parandamatust haigusest - 25-aastase Miikaeli lugu”.  Marleen vaatab enda ümber ja ühtäkki tunduvad kõik õpilased tema ümber olevat hoopis  elavamad kui enne. Neis on iseloomu, värvi ja karakterit. Marleen näeb viimaks maailma nagu see on - elude kimp.

Märksõnad: alateadvus | eutanaasia | unenägu | ülikool | üliõpilane | Vaata kõiki »