Armastus käib kõhu kaudu (2013)

Režissöör Maria Kivirand oma filmist

Töö kokana on tegelikult nii füüsiliselt kui vaimselt koormav. Kuueteisttunnised tööpäevad püstijalu, kuumas ja kitsas köögis, tööülesannete rutiinsus, pinged, kiirus. Koka amet on väga praktiline, alustada tuleb reeglina kõige madalamalt ning heaks peakokaks saamine on pikk ja vaevarikas teekond, millest paljud jäävadki unistama. Sellest kõigest hoolimata on koka töös midagi väga maagilist, mis on just nimelt Eestis viimase kümne aastaga esile tulnud. See on see, mida paljud imetlevad ning mille pärast noored tahavad just seda ametit õppima minna. Mingil määral võib see seotud olla nö staari staatusega, mida meedia staarkokkade näol on toetanud. Teisalt on toiduvalmistamises ja koka töös mingi seletamatu magnet sees. On see saavutamisvajadus, loomingulisus, üha uute väljakutsete ja pingete otsimine või muu, on juba igaühe oma valik. Peakarakter Roman ütles, et Eestis on hetkel käimas väga põnev ajastu, midagi sellist, mis aastaid tagasi tundus veel võimatuna ja ennekuulmatuna. Kokad julgevad katsetada, arendada, viia läbi uuendusi, tuua au sisse eesti kööki ning proovivad seda tutvustada isegi pikkade kulinaariatraditsioonidega riikides. Kõik need suured ideed ja uued voolud saavad alguse just nimelt köögist ning kokkade igapäevatööst, nende filosoofiast ja unistustest. See lugu näitab süvitsi emotsioone, unistusi, rutiini ja püüab leida seda maagilist magnetit, mis toiduvalmistamist ümbritseb.

Taust

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti kulinaarimaastik teinud tohutu hüppe. Toitu vajavad kõik. Tervislikult ja hästi süüa soovime samuti. Kui varem mängis toit pigem elushoidja rolli, siis võimaluste kasvades hakkas see etendama üha suuremat tähtsust nii osana naudingutest, kogemustest kui meelelahutusest. Erinevate maade rahvusköögid, trendid ja peened à la carte road võeti ka meie restoranide menüüdesse. /---/ Kulinaaria on Eestis omandamas uut tähendust ja selle juures mängivad rolli just nimelt kokad, kes ise on hakanud looma restorane, trende ja maitseid, mitte kopeerima teiste omi. Toiduvalmistamine ja kokandus on muutunud väga populaarseks ka tavainimeste hulgas. Kutsekoolides on koka eriala muutunud üheks populaarsemaks, kokandusalaseid telesaateid leiab igal kanalil, igal neljandal koduperenaisel on oma toidublogi ning facebook on täis sõpru, kes postitavad ahvatlevaid pilte toitudest. Konkreetseid retseptisaateid, kus professionaalsed kokad jagavad soovitusi ja nippe, on küll, kuid puudu jääb haaravatest dokumentaalfilmidest, mis jälgivad kokkade endi filosoofiaid ja põhimõtteid, aitavad mõista nende tööd, loomingut, rõõmu, rutiini, konflikte, pinget.

Sündmuste ja peategelaste kirjeldus

Roman Zaštšerinski on Eesti kokandustaeva üks eredamaid tähti. Ta on vähemalt korra saanud kõiki meie kulinaariamaastikul jagatavaid tunnustusi. Hoolimata kõikidest tiitlitest on tegemist üdini vahetu, avatud ja südamliku, kuid temperamentse isiksusega, kes on oma töös kompromissitu ning ääretult põhjalik. Roman peab oma suurimaks saavutuseks perekonda ning väärtustab põhimõtet, et inimene peab õppima ning tööd tegema alal, mis teda õnnelikuks teeb, olgu selleks siis advokaat või koristaja. /---/

Filmi peategelased on Roman ja tema abikaasa Jana. Jana hoolitseb hea ja koduse õhkkonna eest esimesel korrusel, Romani õlul on maitsvate toitude loomine keldrikorrusel – toidukoha südames ehk köögis. „Armastus käib kõhu kaudu“ on lugu ühe perekonna ühistest unistustest, koostööst ja koos arenemisest.

Karismaatilise Romani edulugu on noori inspireeriv. Nüüdseks Eesti tippkokaks saanud mees ei leidnud koolieas oma kohta elus. Ametikooli läks noormees õppima vaid põhjusel, et sinna polnud vaja teha sisseastumiseksameid. Suureks üllatuseks leidis ta eest äärmiselt põneva ja väljakutseid pakkuva eriala. Kirg areneda, katsetada, ennast teostada ning põhjalikku tööd teha on temast teinud tuntud ja tunnustatud peakoka.

Allikas: EFI

Filmist meedias

Kaarel Arb: "Maria Kivirand on oma filmi «Armastus käib kõhu kaudu» keskmesse võtnud kohaliku toidurevolutsiooni. Filmi peategelaseks on Eesti üks tuntumaid peakokki Roman Zaštše­rinski, kes koos abikaasa Jana ja tädipoeg Igoriga on praeguseks avanud kaks tunnustatud restorani – Mooni ja Kolm Sibulat.

Kivirand ja Zaštšerinski võtavad vaatajal käest ning viivad ta nende restoranide köögipoolele, täiesti otseses mõttes kööki, aga avavad ka kõiki muid tahke, mis muidu jäävad restoranikülastaja eest varjule. Ajal, mil ükskõik millal telerit avades pommitatakse sind miljoni erineva kokandussaatega, ei tundu teema esmapilgul ehk kõige erutavam, «Armastus käib kõhu kaudu» astub aga argistest köögiseepidest julgelt üle ning Zaštšerinski räägib oma elu põnevaks ka restoranivõhikule.

Mil määral Zaštšerinski ja tema kolleegid kaamera kohaloleku unustada suudavad ja kui palju see nende käitumist mõjutab, jääb iga vaataja mõistatada – mõned briti seriaali «Kontor» stiilis hetked on olemas, aga mõjuvad pigem sooja kui piinlikuna."
Arb, K. (2013). Jutud elu köögipoolelt. Postimees, 30. nov, lk 23.

Tarmo Teder: „„Armastus käib kõhu kaudu“ on resoraninduse probleeme esitav portreeliste sugemetega film, mis annab peategelasest hea sissevaaate peamiselt töö tahust, rääkimata näiteks toidu kui tooraine hankimisest ja paljudest muudest köögi ja profikokandusega seotud nüanssidest. Eraeluline, perekondlik, hobiline ja intiimsemad tahud jäid filmi haakimata, väljapoole kööki, aga täiesti võimalik, et väga suuresti just köögist ja toiduloomisest Romani elu koosnebki. Meistriks kujunemise raskest teest sai vaataja teada, küllap aimugi sellest, milline peaks olema tunnustatud ja külastajate poolt armastatud restoran või peakokk.“
Teder, T. (2014). Looma- ja toidulood. Eesti lood 2013, I [Vahur-Paul Põldma „Piimariik“, Mirjam Matiiseni „Minut ja lammas“, Maria Kiviranna „Armastus käib kõhu kaudu“, Anu Auna „Looduslaps“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 104-114.

Roman Zaštšerinski

Roman Zaštšerinski, vene, valgevene, poola ja saksa verd kokk, äratab imetlust. Ta on teinud hulljulge tembu: avanud masuajal koos emapoolse tädipoja Igor Andrejeviga, kes on ühtaegu Tchaikovsky restorani peakokk, ja sommeljeest abikaasa Jana Zaštšerinskiga väikese perekohviku Moon, kuhu sööma pääsemiseks tuleb koht aegsasti kinni panna – Eesti restoranimaailmas on see harv nähtus. Tagatipuks valiti Moon vaid mõnekuise tegutsemise järel 50 parema Eesti restorani nimistusse. Ja mitte ainult – Tallinna söögikohtadest tõusis see fööniksina esimeseks, Romani peakokatud Ö aga pälvis kõrgema klassi restoranide seas teise koha.
Lisaks on Roman olnud aastaid nõutud riigipeadele korraldatud pidusöökide peakokana. Äsja pakkus ta koos tädipoeg Igoriga Koplis Noblessneri valukojas sajale Euroopa juhtiva riskikapitali fondide esindajale meie suitsuangerjat ja veiseliha maapirniga. Aga see ei olnud tema sõnul pooltki nii keeruline kui hiljutine suur platsisööming Rotermanni keskplatsil viiesajale inimesele! Suitsuangerjat, muide, peab Roman musta rukkileiva ja silmude kõrval Eesti köögi pärliks.      
Intervjuule tormab mees otse Mooni köögist, olles üsna väsinud moega. Võtab tassi musta kohvi, hiljem laseb tuua veel teise. «See ongi minu lõunasöök, ja ka hommikusöök,» muigab ta ja lisab mõnusa aktsendiga eesti keeles, et teab väga hästi, mis on tervislik toitumine, kuid temast selle järgijat pole.

Loe intervjuud, milles Roman Zaštšerinski räägib oma tõekspidamistest restoraniäris, perest, harrastustest ja muust:
Roman Zaštšerinski: pere on minu suurim saavutus - Arter ...
Rosen, B. (2010). Roman Zaštšerinski: pere on minu suurim saavutus. Postimees: Arter, 25. juuni.