Fragile. Nägemiseni laval (2013)

Tekst filmilindilt

Fragile - habras, kergesti murduv, nõrk, õrn

Fragile - tantsukunstnike ja vaegnägijate rahvusvaheline ühisprojekt, mille tulemusel sündisid tantsulavastused Eestis, Norras ja Portugalis. Lavastused toodi publiku ette Lissabonis, Oslos ja Tallinnas.

Film jälgib Eesti tantsulavastuse Plexus elukäiku 2012. aasta oktoobrist 2013. aasta aprillini.

Lavastuses osalenud Hedy kaotas nägemise 12 aastat tagasi.

Tallinn, Kumu

Arvamusi filmist

Peeter Sauter: „Vahur Laiapea on aastaid teinud dokfilme, kus on näidatud marginaalset, perifeerset, eripärast inimolemist ja kõrvale pole delikaatselt antud mitte ühtki autorikommentaari. Vaataja oma asi on muiata, mõistatada, kaasa tunda. Lähenemine on andressöödilik. /---/

Selge on aga, et kui sa puuetega inimestega teed etendusi ja filme, siis kõnnid õhukesel jääl. No minu meelest Laiapea läbi jää ei vaju, sest nagu kloun Tuut ja ratastooli Sirje [Vahur Laiapea filmis „Taavi kui Taavi ise“ – toim], võtab ka tema oma tegelasi kui endasuguseid ja ei hakka neid eriliselt silitama ega kellegi pihta sülitama. /---/ Laiapea kino vaadates tuleb mõte, et ega me ei tea, kuidas võime paista teistele me ise ja küllap on meilgi veidrusi ja eripärasid, puudeta inimest ei eksisteeri. /---/

Aga jah, „Fragile“ film kipub venima. Venimist on olnud raske vältida, sest üles on olnud vaja võtta kolm tantsuprojekti, mis olemuselt on sarnased – põhiline neis on pimeda tantsija integreerimine etendusse.

Üks paradoks tuli vaadates veel pähe. Film võiks olla huvitav eelkõige teistele pimedatele, eriti neile, kel on kihu tantsida. Aga nemad filmi iialgi ei näe.“ /---/

Sauter, P. (2014). Vahur Laiapea muutumised [dokumentaalfilmidest „Veskimees“, „Taavi kui Taavi ise“ ja „Fragile. Nägemiseni laval“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 108-114.