Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga ürgset Emajõe veemaailma.
Alguses näidatakse kaardil Eesti suurima jõe – Emajõe looklevat teekonda alates Pühajärvest läbi Võrtsjärve kuni suubumiseni Peipsi järve. Võrtsjärvest läbi Alam-Pedja looduskaitseala voolav jõeosa ongi Suur-Emajõgi. Film tutvustab selle lummavat loodust ning haruldast looma- ja linnustikku kõigil neljal aastaajal. Lapsest saati veemaailmast sissevõetud filmi autor Remek Meel on ostnud endale Alam-Pedjal jõe ääres kodu ja käib nüüd koos viieaastase poja Sassiga jõel filmimas. Võimas vaatepilt kevadisest suurveest jõeluhtadel ja kallastel. Kobrastel on nüüd "vesi ahjus". Algab lindude pesitsusaeg, kõikjal pulbitseb elu. Esimesena tulevad laululuiged, seejärel hallpõsk-pütid, kel parajasti on käsil pesategu. Kogunevad ka raba- ja suurlaukhaned. Kaadris on põnevad plaanid rabakonnade kudemisajast ja kukkurtihase omapärasest pesaehitusest, saateks kaadritagused selgitused. Remek koos pojaga suvisel paadiretkel, poiss hoiab tüüri, isa filmib. Emajõe püsielanikel kobrastel on pojad juba pesast väljas ja tegutsevad ema valvsa silma all kaldarägus. Lamminiite ja neil elutsevat loomastikku jääb maailmas üha vähemaks. Üks haruldusi on rohunepp, kelle isaste mängu luhal näeb. Händkaku pesa, ema valvamas poegi. Kaadrisse on püütud ka imekaunid haruldased kiilid vesineitsikud ja nende paaritumisrituaal.
Sass on elevil, sest veedab isaga esimest korda öö rabas asuvas varitsusonnis. Kaamera tabab seekord ronkade ja merikotka söömapeo loomakorjusel. Talv on tulekul, siidisabad maiustavad lodjapuul. Elu lumisel jõekaldal: kobras puid langetamas ja oksi pessa tassimas, saarmad ja mingid saaki otsimas, põdrad luhal pajuvõrseid söömas. Käes on jälle kevad, veed voolavad ja kogu veemaailma rahvas ehitab pesa.
Vaata lisainfot selle filmi kohta