Alateadvuse maja (2015)

Režissöör Priit Tender oma filmist

"Alateadvuse maja" on poeetiline lühifilm, mille süžee koosneb sümbolistlikest ja sürrealistlikest sketšidest. Filmi pealiin on lihtne - tegemist on ühe Korstnapühkija rännakuga ühes veidras majas. Tema eesmärgiks on jõudmine korstnani, ent sel teekonnal tuleb tal ületada kõikvõimalikke takistusi - vaheldumisi peibutavad ja hirmutavad teda nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Lõpuks jõuab ta oma sihtmärgini, misläbi kogu keskkond teeb läbi teatud sümboolse avardumise (udu hajub ja avaneb majesteetlik loodusvaade).

Filmi peamiseks inspiratsiooniks on olnud S. Freudi ja C.G. Jungi teoste lugemine ning nende analüütiline lähenemine unenägudele ja alateadvusele. Jungi kohaselt tähistab unenägudes sageli esinev maja kujund inimese psüühet. Ka selle filmi puhul on tegemist pigem psüühilise rännakuga. Olen seganud süžeesse elemente nii enda unenägudest kui ka lihtsalt spontaanselt tekkinud kujutluspiltidest. Seal esineb arvukalt sümboleid, mis omavahel põimuvad ja transformeeruvad, neile ei üritata anda mingit tähendust, pigem jääb selle otsimine vaataja enese individuaalseks ülesandeks.

Olulisel kohal on filmi helitaust, mis peaks looma mulje, et vaataja ei viibi mitte mingis reaalses keskkonnas, vaid kusagil sügaval omaenda psüühilises siseruumis. Helid justkui kujutavad tegelikkust, ent on mingis nihkes - näiteks on õun markeeritud inimhäälega ja inimene mingi nahkse ja metalse kriginaga. Nii aetakse vaataja segadusse, luuakse teatud teine reaalsus, kus õun on pigem inimene ja inimene pigem õun.

Reklaamlause

Põleva Naise majja saabub Korstnapühkija, must nagu öö.

Filmi sünopsis

Uneskõndiv Korstnapühkija saabub majja mere kaldal. See on Alateadvuse Maja, mis kuulub Põlevale Naisele.
Oma teel Korstnani läbib Korstnapühkija kummalisi ruume ning kohtub kõikvõimalike takistustega – Alateadvuse Maja uputab ta oma irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi nii meelitav kui ka ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.
Lõpuks saab Põlev Naine Korstnapühkija kätte ja põletab ta tuhaks. Sel hetkel Korstnapühkija ärkab ja näeb, et on jõudnud Korstnani. Udu hajub ning avaneb majesteetlik Normandia rannik.
Allikas: Eesti Joonisfilm

Filmi tootmine

Arendusperiood: 1. veebruar - 31. märts 2013
Tootmisperiood: 9. detsember 2013 – 4. juuli 2014
Järeltootmine: 1. september - 15. oktoober 2014
Paneeritav esilinastus: november 2014
Allikas: EFSA.

Animated Dreams 2014 avab festivali Eesti animafilmide esilinastustega

Avaseansil esilinastuvad kolm Eesti värsket animafilmi: Priit Tenderi “Alateadvuse maja” (Eesti Joonisfilm), Mattias Mälki “Põhjatäht” (Eesti Joonisfilm) ja Ülo Pikkovi “Tik-Tak” (Nukufilm).
/---/
Müstilistel radadadel liigub ka Priit Tenderi „Alateadvuse maja“. Sürreaalne vaade korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni ja modernistliku teadvuse voolu meetodi, kuid on lisaks sellele ka mänguline, voolav ja vaimukas.
Kuigi teemad on väga erinevad, iseloomustab neid filme sürreaalsus ning unenäo ja reaalsuse põimumine piirini, kus neid kaht on üsna keeruline lahutada. Mängitakse alateadvusest kerkivate kujunditega ning nii mõneski teoses on märgatav erootiline alatoon. See ei tähenda aga kaugeltki, et tegu oleks vaatajale arusaamatu kujutiste vooluga — nauditav fantaasialend käib hoopis paaris vaimukate ja puudutavate lugudega.
AD Esilinastuvad uued Eesti animafilmid / Animated Dreams, http://www.anima.ee/uudis/esilinastuvad-uued-eesti-animafilmid/ (10.11.2014).

Filmist meedias

„Priit Tenderi „Alateadvuse majas” on kujutatud korstnapühkija unenägu. Tundub, et unenägude ja kõiksugu sürreaalsete kujundite loomiseks animatsioonist paremat meediumi vist polegi: kuna pilt pole niikuinii vastavuses millegi reaalselt kaamera ees seisnuga, on fantaasiale vaba voli anda palju hõlpsam. Voolavas, fantaasiarikkas ja lopsakas pildikeeles on jutustatud lugu korstnapühkija unenäolisest teest maja katusele. Sel teel aga saadavad, ahvatlevad ja eksitavad teda põlev alasti naine, kummalised loomad, ebatavaline pidusöök ja palju muud. /---/

Nii kultuuris eneses kui selle analüüsivahendite arsenalis on endiselt oma koht ka freudismil, mille kohaselt unenägude hämaras sfääris mässavad seksuaalsed fantaasiad ning tulevad ilmsiks need ihad ja hirmud, millest ärkvel ja enesest teadlik inimene ei söanda rääkida või mille olemasolust ta isegi ei tea. Juba alateadvuse nimetamine filmi pealkirjas seob selle psühhoanalüütilise tõlgendustraditsiooniga ning seal näeb tõesti nii korstnapühkija hirme kui ka nendega tihedalt seotud, ühtaegu ohtlikku ja ahvatlevat naisekuju. Hoolimata sellest, et tänapäeva neuroteadused on Freudi õpetuse alustalad ammu kummutanud (näiteks osutavad unenäouuringud, et tegelikult on vaid väike osa inimeste unenägudest seksuaalse sisuga), toimib unenäosümboolika kultuuriloomes kohati siiski hästi. Filmikunstis on unenägu mugav motiveering, et realistlikuna tajutavast pildikeelest natukeseks irduda, ning unenäod lubavad luua ka narratiivset kihilisust ja ambivalentsust (viimast võib näha „Põhjatähes”). Või siis nagu „Alateadvuse maja” puhul – siduda visuaalsete kujundite sujuv vool üheks tervikuks. Ühesõnaga, me võime küll teada, et Freudil ei olnud õigus, kuid see ei pea takistama tema ideede kasutamist lihtsalt selleks, et oleks huvitav ja lõbus.“

Rood, K. (2014). Mäng ja unenägu [animafilmid "Põhjatäht", "Alateadvuse maja" ja "Tik-tak"]. Sirp, 21. nov, lk 31.

Tunnustus

Priit Tenderi animafilm “Alateadvuse maja” võitis Hollandis, Utrechtis 18.- 22. märtsil 2015 toimunud rahvusvahelisel animafilmide festivalil (HAFF) lühifilmide kategoorias Grand Prix. Tegemist on suure tunnustusega, kuna HAFF on üks olulisimaid rahvusvahelisi animafilmide festivale maailmas.  

Lühifilmide kategooria žüriisse kuulusid sel aastal Motomichi Nakamura (Jaapan), Mathieu Labaye (Belgia) ja Yumi Joung (Lõuna-Korea). Žürii otsus “Alateadvuse maja” kohta oli järgmine: ”Elektrikitarri helide saatel voolavad visuaalid loovad sujuvad maastikud, mis viivad meid maailma täis imelist sümbolismi ja veidrusi”.

Priit Tenderi joonisfilm „Alateadvuse maja“ võitis Grand Prix (2015). Stuudio Eesti Joonisfilm pressiteade, 24. märts.