Agu Sihvka annab aru (1970)

Stsenaariumi aluseks on Jaan Rannapi jutustused „Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni“ kogust „Musta lamba matused“ (1968) ja „Kultuuri ja käitumise võistlused“ kogust „Salu Juhan ja tema sõbrad“ (1964).
Õ. Orav. J. Rannapi lastefilmi stsenaariumi retsensioon. RA R-1590.7.70, lk 24. 

"Agu Sihvka annab aru" on Jaan Rannapi populaarne koolijuttude kogumik, mis koosneb Agu Sihvka seletuskirjadest. Ilmunud raamatuna 1973, kordustrükid 1976, 1989 ja 2007.

Katke intervjuust Jaan Rannapiga:

J. R.: Omal ajal, kui näiteks ilmus “Agu Sihvka annab aru”, siis kutsuti küll koolidesse esinema, kirjutades: “Meil on just niisugune Agu Sihvka, tulge vaadake üle!” Ja oli tõesti neid sihvkasid. Agu Sihvka on ju sedasorti tegelane, kes püüab ennast alati õigustada. Juhtugu ükskõik mis, aga tema süüdi ei ole! Niisuguseid lapsi oli siis, on praegu ja on ka tulevikus. Ega nad kuhugi kao.

Kas Agu Sihvka lugusid kirjutades tajusite ka, et tegu on erilise raamatuga?
Oh ei! Lihtsalt juhtusin kord lugema ühe lapse seletuskirja. Ajas naerma, kuidas ta on üle võtnud tollase kantseliidi. Alguses kirjutasin selles viisis ainult kaks lugu – need ilmusid Pioneeris ja leidsid head vastukaja.

Hakkasin siis tasapisi juurde kirjutama. Viimane jutt sündis koguni kümme aastat pärast raamatu ilmumist. Seda lugu ei ole isegi “Koolilugude” raamatus, see ilmus vaid ajakirjas Pioneer ja hiljem Eesti lastekirjanduse antoloogias.

Eks mõned Agu Sihvka lood ole kunstlikud ka. Hiljem üle lugedes on tunne, et viskaks need hea meelega välja.

Martson, I. (2004) Ega sellised lapsed nagu Agu Sihvka kusagile kao! Eesti Päevaleht 19.märts, http://www.epl.ee/news/kultuur/ega-sellised-lapsed-nagu-agu-sihvka-kusagile-kao.d?id=50979471 (05.06.2012).